Artigos de revistas: "Nenzen"

1

red. "Jameda muss Kritiker nennen". Orthopädie und Unfallchirurgie 7, n.º 5 (outubro de 2017): 12. http://dx.doi.org/10.1007/s41785-017-0246-x.

Texto completo da fonte

Estilos ABNT, Harvard, Vancouver, APA, etc.

2

Hargreaves, Andy, e Alma Harris. "Tulemuslik juhtimine ebatavaliselt keerulistes haridusoludes". Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education 3, n.º 1 (30 de abril de 2015): 5–27. http://dx.doi.org/10.12697/eha.2015.3.1.02.

Texto completo da fonte

Resumo:

Artiklis antakse ülevaade uurimistulemustest, mis käsitlevad edukalt toimivate organisatsioonide juhtimist kolmes valdkonnas. Organisatsioonid kaasati valimisse eduka toimivuse alusel, võttes arvesse nende kesiseid tulemusi minevikus, võrdlust teiste sarnaste koolidega ning toimimist piiratud ressursside ja keeruliste tingimuste kontekstis. Artiklis keskendutakse nende nelja kooli juhtimisele, mis vastasid valimi kriteeriumitele. Tulemuste selgitused seostatakse Eesti PISA uuringu heade akadeemiliste tulemustega. Artiklis näidatakse, et nendes neljas koolis, mis saavutasid üle ootuste häid tulemusi, rakendati erinevaid kompetentse. Juhtimine võttis narratiivi või otsingu vormi, kutsudes esile innustava kujutluspildi, mida toetas järjekindel otsustavus. Koolid võtsid suuna muudatustele, mis olid teiste sarnaste koolidega võrreldes uuenduslikumad. Pandi alus koostööle ja ühisele kogukonnale, mida toetasid ka konkureerivad koolid, ning lühiajaline edu muutus pikaajaliseks jätkusuutlikkuseks. Full text

Estilos ABNT, Harvard, Vancouver, APA, etc.

3

Colligs, Alexandra, e Jessica Lütgens. "»… wir nennen es unbezahlte Arbeit«". Abstand halten 24, n.º 2 (agosto de 2021): 36–48. http://dx.doi.org/10.30820/1434-7849-2021-1-36.

Texto completo da fonte

Resumo:

Jede Gesellschaft ist notwendigerweise auf Reproduktionsund Sorgearbeiten als Hintergrundbedingungen ihres Erhalts angewiesen. Diese Tätigkeiten finden entweder im Privaten statt, wo sie nicht als Arbeit anerkannt, sondern als bloßer Liebesdienst gerahmt, oder im professionellen Bereich, wo sie ungenügend entlohnt werden. Zumeist werden diese Arbeiten von Frauen verrichtet und sind daher Gegenstand und Bezugspunkt feministischer Kämpfe. Der Beitrag beschäftigt sich anlässlich der Ansprache der Bundeskanzlerin vom 18. März 2020 mit der Frage, was die Corona-Pandemie und die Maßnahmen zu ihrer Bekämpfung über die vergeschlechtlichte Arbeitsteilung erkennen lassen und welche Folgen die Pandemie besonders für Frauen hat.

Estilos ABNT, Harvard, Vancouver, APA, etc.

4

Pfennig, Ralf. "Das Kind beim Namen nennen". Psych. Pflege Heute 21, n.º 06 (24 de novembro de 2015): 309. http://dx.doi.org/10.1055/s-0041-106353.

Texto completo da fonte

Estilos ABNT, Harvard, Vancouver, APA, etc.

5

Nieschlag, Eberhard. "Wer darf sich „Männerarzt“ nennen?" MMW - Fortschritte der Medizin 148, n.º 49-50 (dezembro de 2006): 8. http://dx.doi.org/10.1007/bf03364875.

Texto completo da fonte

Estilos ABNT, Harvard, Vancouver, APA, etc.

6

Kraft, Karin. "Können Sie mir Medikamente nennen?" MMW - Fortschritte der Medizin 152, n.º 11 (março de 2010): 21. http://dx.doi.org/10.1007/bf03370990.

Texto completo da fonte

Estilos ABNT, Harvard, Vancouver, APA, etc.

7

Schannath, Andrea. "Probezeit: Kurze Kündigungsfrist ausdrücklich nennen". Der Deutsche Dermatologe 65, n.º 8 (28 de julho de 2017): 584. http://dx.doi.org/10.1007/s15011-017-1507-5.

Texto completo da fonte

Estilos ABNT, Harvard, Vancouver, APA, etc.

8

Schmidt, Harald. "Nennen wir es lieber „Statintherapie“". MMW - Fortschritte der Medizin 156, n.º 17 (outubro de 2014): 17. http://dx.doi.org/10.1007/s15006-014-3504-x.

Texto completo da fonte

Estilos ABNT, Harvard, Vancouver, APA, etc.

9

Candoni, Jean-François. "« Beethoven aber nennen wir unser »". Austriaca, n.º 93 (1 de dezembro de 2021): 119–35. http://dx.doi.org/10.4000/austriaca.4983.

Texto completo da fonte

Estilos ABNT, Harvard, Vancouver, APA, etc.

10

Kõrgesaar, Jaan. "Terviklik teooria psüühika ja selle arengu kohta". Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education 6, n.º 1 (1 de maio de 2018): 220–30. http://dx.doi.org/10.12697/eha.2018.6.1.10.

Texto completo da fonte

Resumo:

Tallinna ülikooli kultuuri- ja neuropsühholoogia professor Aaro Toomela on loonud psüühika (Minu Ise) tervikkäsitluse, mis on ilmunud kahes köites: "Kultuur, kõne ja Minu Ise" ning "Minu Ise areng: inimlapsest Inimeseks". Nendes argumenteeritakse inimese (teadvuse) erilisuse, selle kultuurilise tingituse ja kõnelise vahendatuse poolt. Erilisus puudutab teadaolevaid maiseid eluvorme, mistõttu on kõrvale jäetud tundmatu: tehisintellekt, mõistuslik elu universumis ja Looja. Raamatututvustuses antakse psüühika ja selle arengu teooriast köite kaupa põgus ülevaade, keskendudes mõistetele ja nende määratlustele. Tähelepanuta ei jää ka teoste vormistuslik ja keeleline külg.

Estilos ABNT, Harvard, Vancouver, APA, etc.

11

Bergenholtz, Henning. "Von Wortverbindungen, die sie Kollokationen nennen". Lexicographica 24, n.º 2008 (29 de outubro de 2008): 9–20. http://dx.doi.org/10.1515/9783484605336.1.9.

Texto completo da fonte

Estilos ABNT, Harvard, Vancouver, APA, etc.

12

Wortmann, Martin. "MVZ muss Ross und Reiter nennen". DNP - Der Neurologe & Psychiater 20, n.º 4 (29 de julho de 2019): 62. http://dx.doi.org/10.1007/s15202-019-2255-z.

Texto completo da fonte

Estilos ABNT, Harvard, Vancouver, APA, etc.

13

Wortmann, Martin. "MVZ muss Ross und Reiter nennen". hautnah dermatologie 35, n.º 4 (julho de 2019): 58. http://dx.doi.org/10.1007/s15012-019-3146-x.

Texto completo da fonte

Estilos ABNT, Harvard, Vancouver, APA, etc.

14

Wortmann, Martin. "MVZ muss Ross und Reiter nennen". Uro-News 23, n.º 7-8 (julho de 2019): 54. http://dx.doi.org/10.1007/s00092-019-2323-x.

Texto completo da fonte

Estilos ABNT, Harvard, Vancouver, APA, etc.

15

Pöttker, Horst. "Wann dürfen Journalisten Türken Türken nennen?" Publizistik 47, n.º 3 (setembro de 2002): 265–79. http://dx.doi.org/10.1007/s11616-002-0065-2.

Texto completo da fonte

Estilos ABNT, Harvard, Vancouver, APA, etc.

16

Wortmann, Martin. "MVZ muss Ross und Reiter nennen". InFo Hämatologie + Onkologie 22, n.º 7-8 (27 de julho de 2019): 76. http://dx.doi.org/10.1007/s15004-019-6641-7.

Texto completo da fonte

Estilos ABNT, Harvard, Vancouver, APA, etc.

17

Schindler, Barbara. "„Nennen Sie es besser nicht ,Wurm‘!“". Lebensmittel Zeitung 75, n.º 17 (2023): 59. http://dx.doi.org/10.51202/0947-7527-2023-17-059-1.

Texto completo da fonte

Estilos ABNT, Harvard, Vancouver, APA, etc.

18

Schwarz, Joachim. "Sportphysiotherapeut Gerard Hartmann - Sie nennen ihn „Daktari”". physiopraxis 9, n.º 02 (fevereiro de 2011): 40–41. http://dx.doi.org/10.1055/s-0031-1273185.

Texto completo da fonte

Estilos ABNT, Harvard, Vancouver, APA, etc.

19

Hubmann, Sandra. "„Ich werde dich immer Mr. Knightley nennen“". Lebende Sprachen 49, n.º 5 (8 de outubro de 2020): 257–77. http://dx.doi.org/10.1515/les-2020-0017.

Texto completo da fonte

Resumo:

AbstractTranslating you into German means deciding between different pronouns of address, a choice that can express either hierarchy, formality or intimacy between speaker and listener. This paper analyses to what extent the pronominal address is used to characterise fictional relationships in the eight German translations of Jane Austen’s novel Emma by comparing them with original German literature written around 1815, the year when the English novel was first published. While the selected parallel texts highlight special relationships like close friendships or romantic love with the pronominal address, the paper shows that this is less frequently the case in the translations.

Estilos ABNT, Harvard, Vancouver, APA, etc.

20

Breidenstein, Georg, Jens Oliver Krüger e Anna Roch. "„Aber Elite würde ich’s vielleicht nicht nennen.“". Zeitschrift für Erziehungswissenschaft 17, S3 (27 de junho de 2014): 165–80. http://dx.doi.org/10.1007/s11618-014-0518-1.

Texto completo da fonte

Estilos ABNT, Harvard, Vancouver, APA, etc.

21

HIRANO, Satoshi. "Sampled-data Control for Improved Nenken-style Calorimeter." Journal of the Japan Institute of Energy 73, n.º 9 (1994): 823–30. http://dx.doi.org/10.3775/jie.73.823.

Texto completo da fonte

Estilos ABNT, Harvard, Vancouver, APA, etc.

22

Niethard, Fritz. "Nennen Sie uns Kandidaten für den Nichtständigen Beirat!" Orthopädie und Unfallchirurgie - Mitteilungen und Nachrichten 03, n.º 01 (21 de fevereiro de 2014): 78. http://dx.doi.org/10.1055/s-0034-1368768.

Texto completo da fonte

Estilos ABNT, Harvard, Vancouver, APA, etc.

23

Schlingensiepen, Ilse. "Arzt muss Patient alle Alternativen zur Op. nennen". Orthopädie & Rheuma 21, n.º 4 (agosto de 2018): 10. http://dx.doi.org/10.1007/s15002-018-1389-2.

Texto completo da fonte

Estilos ABNT, Harvard, Vancouver, APA, etc.

24

Норкайтене, Ирена. "Mittelhochdeutsche Verben “heizen, nennen” in der demikopulativen Funktion". Kalbotyra 37, n.º 3 (1 de dezembro de 1987): 103–8. http://dx.doi.org/10.15388/knygotyra.1987.22202.

Texto completo da fonte

Resumo:

Die Verfasserin vertritt den Standpunkt, dass jedes kopulative Verb eine lexikalisch-semantische Variante des entsprechenden Vollverbs darstellt. Die Analyse der semantischen und strukturellen Eigenschaften ermöglicht es, zwischen den kopulativen und demikopulativen lexikalisch-semantischen Varianten zu unterscheiden.In diesem Artikel werden demikopulative lexikalisch-semantische Varianten der mittelhochdeutschen Verben “heizen, nennen” untersucht, die sich funktionell der kopulativen lexikalisch-semantischen Variante des Verbs “sîn” nähern.

Estilos ABNT, Harvard, Vancouver, APA, etc.

25

Schmid, Jürgen. "Der gemeinsame Nenner". VDI nachrichten 76, n.º 11 (2022): 32. http://dx.doi.org/10.51202/0042-1758-2022-11-32.

Texto completo da fonte

Estilos ABNT, Harvard, Vancouver, APA, etc.

26

Bering, Dietz, e Klaus Großsteinbeck. "'Unger Krönzele' oder „Nennen Sie doch die Kammachergasse Hohenzollemstraße”". Jahrbuch des Kölnischen Geschichtsvereins 65, n.º 1 (dezembro de 1994): 179–216. http://dx.doi.org/10.7788/jbkgv.1994.65.1.179.

Texto completo da fonte

Estilos ABNT, Harvard, Vancouver, APA, etc.

27

Kuhlmann, Helga. "Gottes Namen nennen in der »Bibel in gerechter Sprache«". Evangelische Theologie 68, n.º 1 (1 de janeiro de 2008): 5–21. http://dx.doi.org/10.14315/evth-2008-0105.

Texto completo da fonte

Estilos ABNT, Harvard, Vancouver, APA, etc.

28

Jahn, Claus. "Gemeinsamer Nenner individueller Fälle". Deutsche Heilpraktiker-Zeitschrift 16, n.º 02 (fevereiro de 2021): 14–20. http://dx.doi.org/10.1055/a-1334-1574.

Texto completo da fonte

Resumo:

SummaryWenn ein akuter Entzündungsprozess nicht vom Organismus beseitigt werden kann, kann sich dieser chronifizieren und dauerhaft Ressourcen verbrauchen. Chronifizierte Entzündungsprozesse verursachen oft nicht nur am ursprünglichen Ort des Geschehens Beschwerden – es kann zu sogenannten Fernwirkungen kommen. Chronische Erkrankungen bedingen zumeist eine intensive, diagnostische Suche nach den verantwortlichen Mechanismen und den betroffenen Organsystemen.

Estilos ABNT, Harvard, Vancouver, APA, etc.

29

Kupferschmid, Jürgen. "Gemeinsamer Nenner, individueller Ansatz". Deutsche Heilpraktiker-Zeitschrift 17, n.º 04 (abril de 2022): 44–48. http://dx.doi.org/10.1055/a-1746-8956.

Texto completo da fonte

Resumo:

SummaryMehrere Hundert Erkrankungen zählen zum rheumatischen Formenkreis. Einen gemeinsamen Nenner zu finden, fällt schwer. Während die Ursachen nur individuell herausgefunden werden können, gibt es bei der Behandlung außerhalb eines akuten Rheumaschubs einen verbindenden methodischen Ansatz – die orthomolekulare Medizin. Erfahrene Praktiker berichten von Erfolgen, die sich bei einer langfristigen bedarfsgerechten Versorgung mit Mikronährstoffen einstellen.

Estilos ABNT, Harvard, Vancouver, APA, etc.

30

Bischoff, Angelika. "Gemeinsamer Nenner: Mitochondrien-Dysfunktion". Info Diabetologie 18, n.º 2 (abril de 2024): 52. http://dx.doi.org/10.1007/s15034-024-4949-3.

Texto completo da fonte

Estilos ABNT, Harvard, Vancouver, APA, etc.

31

Lüscher, Robert. "Qualität als gemeinsamer Nenner". JOT Journal für Oberflächentechnik 46, n.º 6 (junho de 2006): 17. http://dx.doi.org/10.1007/bf03251429.

Texto completo da fonte

Estilos ABNT, Harvard, Vancouver, APA, etc.

32

Mimoun, Mouloud. "Neneh Superstar". Hommes & migrations, n.º 1340 (1 de janeiro de 2023): 197–98. http://dx.doi.org/10.4000/hommesmigrations.15146.

Texto completo da fonte

Estilos ABNT, Harvard, Vancouver, APA, etc.

33

Strecker, Nicole. "neneh superstar". tanz 14, n.º 4 (2023): 56. http://dx.doi.org/10.5771/1869-7720-2023-4-056-3.

Texto completo da fonte

Estilos ABNT, Harvard, Vancouver, APA, etc.

34

Kuleßa, Peter, e Matthias Quent. "Rechtsradikalismus und Rassismus beim Namen nennen. Interview mit Matthias Quent". TUP - Theorie und Praxis der Sozialen Arbeit, n.º 4 (16 de setembro de 2019): 244–51. http://dx.doi.org/10.3262/tup1904244.

Texto completo da fonte

Estilos ABNT, Harvard, Vancouver, APA, etc.

35

Udam, Maiki, Riin Seema e Heli Mattisen. "Eesti kõrgharidus institutsionaalse akrediteerimise tulemuste taustal ehk Mida juhid peaksid teadma". Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education 3, n.º 1 (30 de abril de 2015): 80–102. http://dx.doi.org/10.12697/eha.2015.3.1.04.

Texto completo da fonte

Resumo:

Artikli aluseks on 2014. aastal Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuris tehtud institutsionaalse akrediteerimise hindamisaruannete kvalitatiivne analüüs, millega selgitati välja Eesti kõrgkoolide peamised tugevad ja nõrgad küljed. Artikli eesmärk on teavitada haridusüldsust rahvusvaheliste ekspertide hinnangutest ja soovitustest Eesti kõrgkoolidele ning pakkuda kõrgkoolide juhtkondadele tuge tõenduspõhiste muudatuste tegemisel. Uuringu valimi moodustasid kümme kõrgkooli, mis olid 2014. aasta juuniks positiivselt akrediteeritud. Analüüsi tulemused osutasid, et kõrgkoolid on edukad personali- ja ressursijuhtimises, nende taristu on väga heal tasemel ning üldjuhul on kõrgkoolide lõpetajad konkurentsivõimelised nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Uuringust ilmnes ka selge vajadus kõrgkoolide tegevust fookustada, arendada piiratud ressursi tingimustes neid valdkondi, milles ollakse tugevad, ning loobuda valdkondadest, kus puudub kriitiline hulk üliõpilasi ja/või heal tasemel õppejõude. Vaja on muuta kõrgkoolis õppimise ja õpetamise paradigmat, liikudes traditsioonilise õppejõu- ja ainekeskse õpetamise juurest iga õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut toetava koostöise õppimise ja õpetamise suunas. Eesti kõrghariduse kestlikkuse seisukohast on samuti oluline lisada rahvusvaheline mõõde kõikidesse kõrgkooli põhiprotsessidesse, sh nendes kõrgkoolides, mis on orienteeritud ainult siseturule. Summary

Estilos ABNT, Harvard, Vancouver, APA, etc.

36

Schirmacher, Henrike. "Aufbruch ist der gemeinsame Nenner". agrarzeitung 76, n.º 39 (2021): 4. http://dx.doi.org/10.51202/1869-9707-2021-39-004.

Texto completo da fonte

Resumo:

Eines ist nach der Bundestagswahl klar: Die Grünen und die Freien Demokraten sind die Königsmacher. Ohne sie kommt weder eine Ampel-Koalition noch ein Jamaika-Bündnis zustande. Beide Parteien kündigten bereits am Wahlabend an, sich in dieser Woche zu Vorsondierungen treffen zu wollen. Zur Landwirtschaft haben die Liberalen und die Grünen allerdings völlig unterschiedliche Haltungen. Ein erfolgreicher agrarpolitischer Kurs ist auch abhängig davon, ob die neue Regierung für fairen Wettbewerb entlang der Lieferkette sorgen kann.

Estilos ABNT, Harvard, Vancouver, APA, etc.

37

Schirmacher, Henrike. "Aufbruch ist der gemeinsame Nenner". agrarzeitung 76, n.º 39 (2021): 4. http://dx.doi.org/10.51202/1869-9707-2021-39-004.

Texto completo da fonte

Resumo:

Eines ist nach der Bundestagswahl klar: Die Grünen und die Freien Demokraten sind die Königsmacher. Ohne sie kommt weder eine Ampel-Koalition noch ein Jamaika-Bündnis zustande. Beide Parteien kündigten bereits am Wahlabend an, sich in dieser Woche zu Vorsondierungen treffen zu wollen. Zur Landwirtschaft haben die Liberalen und die Grünen allerdings völlig unterschiedliche Haltungen. Ein erfolgreicher agrarpolitischer Kurs ist auch abhängig davon, ob die neue Regierung für fairen Wettbewerb entlang der Lieferkette sorgen kann.

Estilos ABNT, Harvard, Vancouver, APA, etc.

38

Straubhaar, Thomas. "Große Koalition, kleiner gemeinsamer Nenner". Wirtschaftsdienst 85, n.º 10 (outubro de 2005): 614–15. http://dx.doi.org/10.1007/s10273-005-0427-2.

Texto completo da fonte

Estilos ABNT, Harvard, Vancouver, APA, etc.

39

OZAKI, Nachiko. "Tokyo Kosei Nenkin Hospital Library". Igaku Toshokan 45, n.º 1 (1998): 16–18. http://dx.doi.org/10.7142/igakutoshokan.45.16.

Texto completo da fonte

Estilos ABNT, Harvard, Vancouver, APA, etc.

40

Küngas, Annika. "lt- ja sti-liiteliste adverbide kasutuse muutumine eesti kirjakeeles". Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics 4, n.º 3 (18 de dezembro de 2013): 73–92. http://dx.doi.org/10.12697/jeful.2013.4.3.04.

Texto completo da fonte

Resumo:

Artiklis võetakse vaatluse alla mõningate lt-liiteliste adverbide tarvitamine ning nende funktsioonide muutumine eesti kirjakeeles. Antakse ülevaade lt-adverbiliite esinemisest vanas kirjakeeles ning tuuakse välja ka sufiksi tänapäevane kasutamine. Vana kirjakeele korpuse põhjal analüüsitakse eri autorite lt-liiteliste adverbide ja modaaladverbide kasutamist, keskendudes 17. sajandi autorite Georg Mülleri ja Heinrich Stahli tekstidele. Nendes tekstides on paralleelselt vaatluse all lt- ja sti-adverbiliited, kuna läbi kirjakeele ajaloo on neil sufiksitel olnud sarnane funktsioon. Sellest on tingitud ka nende liidete variatiivsus. Mõlema autori tekstides on valdavad sti-liitelised (modaal)adverbid. Tänapäeva kirjakeeles sagedamate lt-liiteliste adverbide ja modaaladverbide jälgimine vanas kirjakeeles loob tausta nende sõnade uurimiseks tänapäeval, mil lt- ja sti-liiteliste adverbide vahekord keeles on vastupidine. Artikli koostamisel on silmas peetud, et lt-liitega sõnad on tänapäeva eesti keeles üksused, millel on peale täistähendusliku ka pragmaatiline kasutus.The change of the use of lt- and sti-suffixed adverbs in Literary Estonian. This paper investigates the use of some of the lt-suffixed adverbs and the change of their functions in Literary Estonian. -lt as an adverbial suffix will be examined on the basis of corpora data both in older and newer Literary Estonian. The article also focuses on the 17th century texts by Georg Müller and Heinrich Stahl and the authors’ use of adverbs and modal adverbs. In these texts, the parallel usage of lt- and sti-suffixes will be demonstrated, since the functions of these suffixes have been similar in the historical development of the Estonian language. This has caused the variability of -lt and -sti. In the texts of both authors, the sti-suffixed (modal) adverbs are dominant, while in present day Estonian, -lt is more frequent. Thus, it is necessary to investigate the change of lt-suffixed adverbs and modal adverbs in older Estonian in order to provide insights into their functions in the present day. In the process of writing this paper, it is implied that the lt-suffixed words in contemporary Estonian may function both as full content adverbs as well as pragmatic markers.

Estilos ABNT, Harvard, Vancouver, APA, etc.

41

da Fonseca, Liselotte Hermes. "Wachsfigur — Mensch — Plastinat Über die Mitteilbarkeit von Sehen, Nennen und Wissen". Deutsche Vierteljahrsschrift für Literaturwissenschaft und Geistesgeschichte 73, n.º 1 (março de 1999): 43–68. http://dx.doi.org/10.1007/bf03375605.

Texto completo da fonte

Estilos ABNT, Harvard, Vancouver, APA, etc.

42

Arro, Grete. "Eneserefleksiooni seosed sotsiaalse toimetulekuga ühe- ja mitmekeelsete õpilaste hulgas". Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education 2, n.º 1 (1 de maio de 2014): 162–85. http://dx.doi.org/10.12697/eha.2014.2.1.07.

Texto completo da fonte

Resumo:

Üks võrdlemisi vähe koolis tähelepanu saanud tegur, mis tõenäoliselt on seotud psühhosotsiaalse toimetulekuga, seostub lapsele kättesaadavate keeleliste vahenditega, sealhulgas võimega mitmekesiseid sotsiaalseid situatsioone ja iseend nendes paindlikult reflekteerida. Enesepeegeldus- ja eneseanalüüsioskus on uuringute põhjal seotud paremate suhete ja subjektiivse heaoluga. Iseäranis suurt huvi võiks see omadus pakkuda mitmekeelsuse kontekstis ehk laste puhul, kes on sotsialiseeritud korraga mitmesse keelekeskkonda ning peavad sotsiaalses kontekstis end sageli võõrkeeles väljendama. On leitud, et mitmekeelsetel õpilastel esineb sotsiaalse ja akadeemilise kohanemisega seotud arengulisi erinevusi võrreldes nende laste rühmadega, kes õpivad oma emakeeles. Sealjuures avaldab mitmekeelsus lapse toimetulekule kahetist mõju: mõnedes uurimustes on mitmekeelsetel täheldatud vähem probleemkäitumisi ning kiiremat kognitiivset ja lingvistilist arengut, kuid ka suuremat akadeemilise mahajäämuse riskirühma sattumise tõenäosust ning akulturatsiooniprobleeme. Negatiivsed tulemid võivad olla muu hulgas seotud eneserefleksioonivõime teistsuguse arenguga mitmekeelses kontekstis. Siinses uurimuses leiti, et enesepeegeldusoskus on erinevate kognitiivsete võimetega seotud omadus ning parema enesepeegeldusvõimega lastel on paremad sotsiaalse ja psühholoogilise heaolu näitajad. Samuti ilmnes, et mitme- ja ühekeelsete laste enesepeegeldusvõime areng on erinev, ent erinevus vanuse kasvades kaob. Indiviiditasandi analüüsid osutasid, et enesepeegeldusvõime näib olevat mitme- ja ühekeelsete laste rühmades kohanemisega erinevalt seotud. Summary

Estilos ABNT, Harvard, Vancouver, APA, etc.

43

Trigger, Bruce G. "A Reply to Tilley and Nencel". Critique of Anthropology 15, n.º 4 (dezembro de 1995): 347–50. http://dx.doi.org/10.1177/0308275x9501500405.

Texto completo da fonte

Estilos ABNT, Harvard, Vancouver, APA, etc.

44

Doelfs, Guntram. "Krankenhausreform: Einigung auf den kleinsten Nenner". kma - Klinik Management aktuell 28, n.º 05 (agosto de 2023): 42–44. http://dx.doi.org/10.1055/s-0043-1772640.

Texto completo da fonte

Resumo:

Nach langwierigen Diskussionen haben sich Bund und Länder auf ein Eckpunktepapier zur Krankenhausreform verständigt, nur Bayern lehnte ab. Trotz der Einigung sind viele Details weiterhin unklar, die Kritik am Kompromiss ist groß. Weiterer Streit ist in Sicht.

Estilos ABNT, Harvard, Vancouver, APA, etc.

45

Gratzke, Peter. "Wen bewegt was — Urologen nennen ihre Tops und Flops aus 20 Jahren". Uro-News 21, n.º 4 (31 de março de 2017): 12–13. http://dx.doi.org/10.1007/s00092-017-1433-6.

Texto completo da fonte

Estilos ABNT, Harvard, Vancouver, APA, etc.

46

Hartati, Dian, e Dewi Murni. "Citra Perempuan Dalam Kumpulan Puisi Maskumambang Buat Ibu Karya Nenden Lilis A." ALFABETA: Jurnal Bahasa, Sastra, dan Pembelajarannya 7, n.º 1 (1 de abril de 2024): 109–17. http://dx.doi.org/10.33503/alfabeta.v7i1.4028.

Texto completo da fonte

Resumo:

Perempuan semakin giat memulai pergerakan dalam segala bidang. Salah satunya turut andil mengembangkan kreativitas melalui karya sastra. Tujuan penelitian mendeskripsikan citra perempuan dalam kumpulan puisi Maskumambang Buat Ibu karya Nenden Lilis A. Penelitian memanfaatkan metode deskriptif analitik dengan pendekatan kualitatif. Teknik pengumpulan data memanfaatkan teknik membaca, mencatat, dan studi pustaka terhadap kutipan puisi yang memuat citra perempuan. Teknik analisis data menerapkan teknik analisis interaktif, meliputi reduksi data, penyajian data, dan penarikan kesimpulan. Hasil analisis menunjukkan kumpulan puisi Maskumambang Buat Ibu karya Nenden Lilis A. mengandung citra perempuan yang terdiri dari atas aspek fisik, psikis, dan sosial. Dalam aspek fisik perempuan digambarkan sebagai manusia bisa dibuahi karena dikaruniai Rahim oleh Tuhan, dan tubuh perempuan diciptakan dengan penuh keindahan. Dalam aspek psikis perempuan digambarkan mendapat tekanan karena pekerjaannya sebagai pelacur, dan beban seorang ibu harus membagi peran lebih dari satu demi kelangsungan anak-anaknya. Dalam aspek sosial, perempuan digambarkan berperan sebagai ibu, istri, tulang punggung keluarga, dan dalam ranah masyarakat diklaim sebagai pendatang. Dengan adanya penelitian, diharapkan pembaca dapat memperkokoh pemahaman bahwa puisi memengaruhi persepsi perempuan dalam masyarakat serta berkontribusi pada perubahan sosial dan budaya.

Estilos ABNT, Harvard, Vancouver, APA, etc.

47

Antara Jaya, I. Made Dwi, I. Ketut Paramarta e I. B. Rai. "NUREKSAIN KAANUTAN SESURATAN AKSARA BALI NGANGGEN NOTO FONT LAN APLIKASI WANTUAN PAPAN KETIK MULTILING O KEYBOARD". Jurnal Pendidikan Bahasa Bali Undiksha 6, n.º 2 (5 de setembro de 2019): 1. http://dx.doi.org/10.23887/jpbb.v6i2.20336.

Texto completo da fonte

Resumo:

Tetilikan puniki matetujon mahbahang (1) Paletan-paletan nyurat aksara Bali nganggen Noto Font ring aplikasi Multiling O Keyboard, (2) Kaanutan sesuratan aksara Bali ring uger-uger pasang lan wangun ring aplikasi Multiling O Keyboard (3) Kaluwihan lan kakirangan Noto Font lan aplikasi Multiling O Keyboard. Jejering tetilikan puniki Noto Font lan aplikasi wantuan Multiling O Keyboard. Panandang tetilikan puniki kaanutan sesuratan pasang lan wangun aksara Bali sakadi wangun, genah, sukat sane nenten nganutin pasang aksara Bali. Kramaning tetilikan sane kaanggen kramaning pratiaksa lan kramaning dokumentasi. Data tureksa sane kaanggen indentifikasi data, reduksi data, klasifikasi data, interpretasi data lan panyutetan. Pikolih tetilikan minakadi (1) paletan nyurat aksara Bali nganggen Noto Font lan aplikasi Multiling O Keyboard sane kadownload lan tata cara nganggen aplikasi marupa nlatarang panujuh nyurat aksara Bali ring aplikasi (2) Kaanutan sesuratan aksara Bali ring uger-uger pasang lan wangun saking aplikasi Multiling O Keyboard, minakadi sesuratan genah, wangun, lan sukating aksara Bali sane nenten manut ring uger-uger pasang lan wangun aksara Bali (3) Kaluwihan Noto Font lan aplikasi prasida nyurat online, marupa media sosial, taler kakirangannyane wantah prasida nganggen ring HP OS android versi 6.0 munggah lan nenten prasida nyurat offline. Kruna Jejaton: Noto Font, aplikasi aksara Bali

Estilos ABNT, Harvard, Vancouver, APA, etc.

48

Viikberg, Jüri. "Alamsaksa laensõnadest nende tulekuajas". Keel ja Kirjandus 57, n.º 10 (outubro de 2014): 749–62. http://dx.doi.org/10.54013/kk683a2.

Texto completo da fonte

Estilos ABNT, Harvard, Vancouver, APA, etc.

49

Novira, Triska, e Zulian Fikry. "KELEKATAN PADA PENGASUHAN NENEK". Proyeksi 16, n.º 1 (7 de abril de 2021): 61. http://dx.doi.org/10.30659/jp.16.1.61-71.

Texto completo da fonte

Resumo:

Kelekatan antara anak dengan orang tua merupakan salah satu topik yang banyak dibahas dalam psikologi perkembangan. Namun fenomena di lapangan menunjukkan tidak semua anak diasuh oleh orang tua kandung mereka. Maka penelitian ini dilakukan untuk melihat seperti apa kelekatan yang terbentuk antara anak dengan pengasuh selain orang tua, yang difokuskan pada nenek. Penelitian ini dilakukan menggunakan metode kualitatif fenomenologi. Subjek penelitian ini berjumlah empat orang yang diasuh neneknya sejak kecil. Pengambilan data dilakukan dengan kuisioner dan wawancara. Analisis data yang dilakukan menggunakan teknik tematik menunjukkan bahwa pengasuhan oleh nenek dapat membentuk kelekatan aman.

Estilos ABNT, Harvard, Vancouver, APA, etc.

50

Falker, Gerrit-Milena. "Schwäbischer Whisky darf nicht „Glen“ heißen". Lebensmittel Zeitung 74, n.º 4 (2022): 24. http://dx.doi.org/10.51202/0947-7527-2022-4-024.

Texto completo da fonte

Estilos ABNT, Harvard, Vancouver, APA, etc.

Artigos de revistas sobre o tema "Nenzen"

Crie uma referência precisa em APA, MLA, Chicago, Harvard, e outros estilos