To see the other types of publications on this topic, follow the link: Sue Ja.
Journal articles on the topic 'Sue Ja'
Create a spot-on reference in APA, MLA, Chicago, Harvard, and other styles
Consult the top 50 journal articles for your research on the topic 'Sue Ja.'
Next to every source in the list of references, there is an 'Add to bibliography' button. Press on it, and we will generate automatically the bibliographic reference to the chosen work in the citation style you need: APA, MLA, Harvard, Chicago, Vancouver, etc.
You can also download the full text of the academic publication as pdf and read online its abstract whenever available in the metadata.
Browse journal articles on a wide variety of disciplines and organise your bibliography correctly.
1
Skwarzyński, Jerzy Adam. "Translating the mindset of a society – reacting to the provocative ideas conveyed in The Queen and I by Sue Townsend." Annales Universitatis Mariae Curie-Sklodowska, sectio FF, Philologia 34, no. 1 (December 13, 2016): 139. http://dx.doi.org/10.17951/ff.2016.34.1.139.
Full text
2
Skwarzyński, Jerzy Adam. "Translating the mindset of a society – reacting to the provocative ideas conveyed in The Queen and I by Sue Townsend." Annales Universitatis Mariae Curie-Sklodowska, sectio FF, Philologia 34, no. 1 (December 12, 2016): 139. http://dx.doi.org/10.17951/ff.2016.34.139.
Full text
3
Talvet, Jüri, and Jaan Kaplinski. "See ja teine." World Literature Today 71, no. 4 (1997): 833. http://dx.doi.org/10.2307/40153438.
Full text
4
Piorkowsky, Michael-Burkhard. "Ja, sie lebt – aber…!" Journal für Verbraucherschutz und Lebensmittelsicherheit 7, no. 4 (August 22, 2012): 387–91. http://dx.doi.org/10.1007/s00003-012-0785-9.
Full text
5
Hunger, Ina. "„Inklusion? Ja, ja, machen wir jetzt auch!“." Sport und Gesellschaft 14, no. 1 (July 26, 2017): 81–86. http://dx.doi.org/10.1515/sug-2017-0005.
Full textAbstract:
ZusammenfassungAnlässlich der Veröffentlichung des Positionspapiers ‚Inklusion und Sportwissenschaft‘ fragte die Autorin, Vizepräsidentin der dvs und Initiatorin der o. g. Publikation, bei verschiedenen sportwissenschaftlichen Standorten nach Resonanz und Umsetzung des im Papier konturierten Aufgabenbereichs ‚Ausbildung‘. Dabei entstand der Eindruck, dass sich der Umgang mit dem Thema „Inklusion“ in den letzten Jahren offensichtlich verändert hat. Ging es vor einigen Jahren in den akademisch geprägten Diskussionen noch primär (und mehr oder weniger erregt) um die Auslegung von Inklusion und um das Pro und Contra der geforderten gesellschaftlichen und bildungspolitischen Veränderungen, so deutet sich derzeit eine pragmatische Betriebsamkeit an. Inklusion erhält insofern Einzug in den Alltag sportwissenschaftlicher Ausbildung, als einschlägige Begriffe in Modulverzeichnisse eingespeist werden, Seminarpläne das Thema Inklusion punktuell aufgreifen und gezielte Oberflächenanpassungen vorgenommen werden. Strukturelle Änderungen bleiben jedoch weitgehend aus. Dieser Eindruck korrespondiert u. a. mit ministeriellen Erlassen und universitären Auflagen, die durch einschlägige Formulierungen oder Auslassungen anzeigen: Fürchtet Euch nicht vor Inklusion. Alles bleibt in etwa so, wie es ist.
6
Böttcher, Gabi, and Ove Jensen. "Ja, wo laufen Sie denn?" Sales Excellence 24, no. 1 (February 2015): 3. http://dx.doi.org/10.1007/s35141-015-0513-z.
Full text
7
KITLV, Redactie. "Book Reviews." New West Indian Guide / Nieuwe West-Indische Gids 65, no. 1-2 (January 1, 1991): 67–105. http://dx.doi.org/10.1163/13822373-90002017.
Full textAbstract:
-A. James Arnold, Michael Gilkes, The literate imagination: essays on the novels of Wilson Harris. London: Macmillan, 1989. xvi + 180 pp.-Jean Besson, John O. Stewart, Drinkers, drummers, and decent folk: ethnographic narratives of village Trinidad. Albany, New York: State University of New York Press, 1989. xviii + 230 pp.-Hymie Rubinstein, Neil Price, Behind the planter's back. London: MacMillan, 1988. xiv + 274 pp.-Robert Dirks, Joseph M. Murphy, Santería: an African religion in America. Boston: Beacon Press, 1988. xi + 189 pp.-A.J.R. Russell-Wood, Joseph C. Miller, Way of Death: merchant capitalism and the Angolan slave trade, 1720-1830. Madison, Wisconsin: The University of Wisconsin Press, 1988. xxx + 770 pp.-Anne Pérotin-Dumon, Lawrence C. Jennings, French reaction to British slave Emancipation. Baton Rouge: Louisiana State University Press, 1988. ix + 228 pp.-Mary Butler, Hilary McD. Beckles, White servitude and black slavery in Barbados, 1627-1715. Knoxville: University of Tennesse Press, 1989. xv + 218 pp.-Franklin W, Knight, Douglas Hall, In miserable slavery: Thomas Thistlewod in Jamaica, 1750-1786. London: MacMillan, 1989. xxi + 322 pp.-Ruby Hope King, Harry Goulbourne, Teachers, education and politics in Jamaica 1892-1972. London: Macmillan, 1988. x + 198 pp.-Mary Turner, Francis J. Osbourne S.J., History of the Catholic Church in Jamaica. Chicago: Loyola University Press, 1988. xi + 532 pp.-Christina A. Siracusa, Robert J. Alexander, Biographical dictionary of Latin American and Caribbean political leaders. New York, Westport, London: Greenwood Press, 1988. x + 509 pp.-Sue N. Greene, Brenda F. Berrian ,Bibliography of women writers from the Caribbean (1831-1986). Washington D.C.: Three Continents Press, 1989. 360 pp., Aart Broek (eds)-Romain Paquette, Singaravélou, Pauvreté et développement dans les pays tropicaux, hommage a Guy Lasserre. Bordeaux: Centre d'Etudes de Géographie Tropicale-C.N.R.S./CRET-Institut de Gépgraphie, Université de Bordeaux III, 1989. 585 PP.-Robin Cohen, Simon Jones, Black culture, white youth: the reggae traditions from JA to UK. London: Macmillan, 1988. xxviii + 251 pp.-Bian D. Jacobs, Malcom Cross ,Lost Illusions: Caribbean minorities in Britain and the Netherlands. London: Routledge, 1988. 316 pp., Han Entzinger (eds)
8
Gaede, Kirsten. "Ja, sie bleibt, sagt Joe Kaeser." kma - Klinik Management aktuell 19, no. 12 (December 2014): 10. http://dx.doi.org/10.1055/s-0036-1577548.
Full textAbstract:
Seit Siemens den Verkauf seines KIS-Geschäfts (Health Services) an Cerner und die Gehörgeräte-Sparte an den Finanzinvestor EQT und die Familie Strüngmann bekannt gegeben hat, raunen Brancheninsider, der Dax-Konzern wolle sich über kurz oder lang von seinem gesamten Medizingeschäft trennen.
9
Spohr, Tilmann. "Sie wollen sich beschweren? Ja, gerne!" Versicherungsmagazin 49, no. 7 (July 2002): 22–24. http://dx.doi.org/10.1007/bf03248007.
Full text
10
Lulay, Gerd R. "„Damit müssen Sie leben, es bringt Sie ja nicht um!“." MMW - Fortschritte der Medizin 156, no. 7 (April 2014): 44–45. http://dx.doi.org/10.1007/s15006-014-2920-2.
Full text
11
Pajusalu, Renate. "Pronominit see, tema ja ta viron puhekielessä." Sananjalka 37, no. 1 (January 1, 1995): 81–94. http://dx.doi.org/10.30673/sja.86568.
Full text
12
Fenger, Sebastian, and Claus Bartels. "Ja, es geht!" kma - Klinik Management aktuell 20, no. 01 (January 2015): 30–34. http://dx.doi.org/10.1055/s-0036-1577597.
Full textAbstract:
Gerechtigkeit bei der Qualitätsmessung ist zu einer Art heiligem Gral geworden. Denn sie ist Voraussetzung für die geplante qualitätsorientierte Vergütung. Doch ist eine hinreichende Risikoadjustierung überhaupt möglich? Ja, sagen unsere Gastautoren und zeigen zugleich den Nutzen ihrer Methode für das einzelne Haus.
13
Schwarze, Barbara, Andreas Frey, and Anca-Gabriela Hübner. "Frauen im Management — ja wo stecken Sie denn?" Wirtschaftsinformatik & Management 5, no. 6 (December 2013): 20–29. http://dx.doi.org/10.1365/s35764-013-0359-3.
Full text
14
Schmitt, Sabine. "„Sie wollen den Praxis-Nachfolger ja nicht heiraten“." Der Freie Zahnarzt 59, no. 6 (May 29, 2015): 26–28. http://dx.doi.org/10.1007/s12614-015-5713-9.
Full text
15
Soosaar, Sven-Erik. "Päästma ja päästja – ühest eesti ja läti ühisest tüvest." Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics 4, no. 3 (December 18, 2013): 195–204. http://dx.doi.org/10.12697/jeful.2013.4.3.10.
Full textAbstract:
Eesti tegusõnal päästma, mida seni on peetud tõlkelaenuks vene keelest, on vaste läti keeles tegusõna pestīt näol. See on tõenäoliselt laen liivi või eesti keelest. Sel läänemeresoome tüvel puudub siiani etümoloogia. Analüüsides tüve pääst(ma) ja pestī(t) esinemist ning häälikkuju vastavalt eesti ja läti vanas kirjakeeles, leitakse siinses artiklis, et eesti tüvi võib olla otsene laen vene keelest. Venemõjuline võib olla ka läti vanas kirjakeeles esinev vorm pastīt.Päästma ‘to save’ and päästja ‘saver’ – about an Estonian verb stem, which is also found in Latvian. It is argued that Estonian päästma ‘to save’ which has been considered a translation loan from Russian, may actually be a direct loan from Russian. The Latvian word pestīt ‘to save’, which is usually considered a Livonian loan is found in old Latvian texts also in form pastīt, which indicates a possible Russian influence.
16
Quintana, Rosana, Guillermo Pons-Estel, Karen Roberts, Monica Sacnún, Guillermo Berbotto, Mercedes A. Garcia, Veronica Saurit, et al. "Jaccoud’s arthropathy in SLE: findings from a Latin American multiethnic population." Lupus Science & Medicine 6, no. 1 (August 2019): e000343. http://dx.doi.org/10.1136/lupus-2019-000343.
Full textAbstract:
ObjectiveTo compare the clinical, laboratory and outcome features of SLE patients with and without Jaccoud’s arthropathy (JA) from the Grupo Latino Americano De Estudio del Lupus (GLADEL) cohort.Methods1480 patients with SLE [(34 centres, 9 Latin American countries with a recent diagnosis (≤2 years)] constitute the GLADEL cohort. JA was defined as reducible deformity of the metacarpophalangeal axis, without radiographic erosions at any time. Within this cohort, a nested case–control study was carried out. Control was matched for age, gender and centre in a 1:3 proportion. The variables included were: sociodemographic, clinical and immunological features, disease activity, damage and mortality. Comparisons were performed with Wilcoxon and χ2 tests for continuous and categorical variables, respectively. ORs and 95% CIs and Kaplan-Meier survival curve were estimated.ResultsOf 1480 patients, 17 (1.1%) JA patients were identified; 16 (94.1%) of them were women, mean age: 31.0 years (SD 12.0). Five (29.4%) patients presented JA at SLE diagnosis and 12 (70.6%) after. The median follow-up time and all disease features were comparable in both groups except for a higher frequency of pneumonitis in the patients with JA [4 (23.5) vs 1 (2.0); p=0.012; (OR: 15.4; 95% CI 1.6 to 149.6)]. The SLE disease activity index, Systemic Lupus International Collaborating Clinics/American College of Rheumatology damage Index and the Kaplan-Meier survival curve were similar in both groups.ConclusionJA may tend to appear early in the course of SLE; it seems not to have an impact on disease activity, damage accrual or in survival.
17
Ruijters, Manon C. P., and P. Robert-Jan Simons. "Professionalismi, õppimise ja identiteedi kontseptsioonide sidumine." Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education 8, no. 2 (November 1, 2020): 7–31. http://dx.doi.org/10.12697/eha.2020.8.2.02a.
Full textAbstract:
Selles kontseptuaalses artiklis püüame ühendada mõned oma varasematest käsitustest uueks sidusaks õppija identiteedi mudeliks. Artikli esimeses osas esitame ülevaate teadusuuringutest ja teooriatest, mis käsitlevad professionaalset ja töökohal õppimist. Teises osas vaatleme töötamist nn õppe maastikul. See on metafoor, mida kasutame organisatsioonilise õppimise kirjeldamiseks. Kolmandas osas käsitleme õppimiseelistusi: kirjeldame viit töökohal õppimise viisi. Neljandas osas tutvustame õppiva professionaali kontseptsiooni. Viiendas osas anname ülevaate teadusuuringutest ja teooriatest, mis käsitlevad professionaalset identiteeti, mille lahutamatuteks osadeks on see, kes sa oled (inimesena), millist tööd (elukutse) ja kus sa seda teed (keskkond). Arutelu osas püüame selgitada, kuidas saab erinevaid mudeleid ühendada, diferentseerida ja lõimida. Kõikide käsitluste puhul lähtume professionaalsest identiteedist. Lõimitud kontseptuaalses küsimustikus võtame kogu teema kokku, pakume välja õppija identiteedi uue kontseptsiooni ja näitame, milliseid tulemusi annab professionaalse õppimiskultuuri soodustamine.
Full text
18
Goodson, Ivor F. "Õpetajate elu ja töö uurimine." Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education 2, no. 2 (November 1, 2014): 8–27. http://dx.doi.org/10.12697/eha.2014.2.2.02.
Full textAbstract:
Töö suhteline osakaal õpetajate elus on viimase 40 aasta jooksul astmeliselt kasvanud. Ettepanekuid kooli ja hariduse ümberkorraldamiseks on esitatud üha rohkem, niisamuti on suurenenud muutuste mõju käsitlevate uuringute arv. Siinne uurimus võimaldab meil keskenduda mõningatele keerulistele probleemidele, mis peituvad uue koolireformi algatustes. Lääne ühiskonna kuldaja lõpus, 1975. aastal võttis Lortie Ameerika õpetajate ja haridusteaduslike uurimuste seose kokku järgmiste, tänini kehitavate sõnadega: "Kooliharidus on ettekirjutuste järgi mahukas, ent kirjelduse järgi väikesemahuline. Kuskil mujal ei ilmne see nii selgelt kui nende kahe miljoni inimese puhul, kes õpetavad riigikoolis." See küsimus, millele Lortie tähelepanu pöörab, on õpetajatega seotud teaduslikes aruteludes endiselt aktuaalne: palju ettekirjutusi ja kaudset portreteerimist, aga väga vähe tõsiselt võetavaid uurimusi portreteeritavatest ja ka ebapiisavalt koostööd nendega. Full text
19
Діброва, Ольга. "МЕТАФОРИЗАЦІЯ ОБРАЗУ “Я” У ТВОРЧОСТІ БОРИСА ОЛІЙНИКА." Studia Ukrainica Posnaniensia 7 (January 30, 2019): 37–43. http://dx.doi.org/10.14746/sup.2019.7.04.
Full textAbstract:
Artykuł poświęcony jest analizie metaforyzacji obrazu “Ja” w twórczości Borysa Olijnyka — przedstawiciela ukraińskiej literatury pięknej. Autorka bada metafory w tekście artystycznym, odnajdując nie tylko szczegóły kształtowania obrazów poetyckich, ale również właściwości kognitywnego stylu pisarza.
20
Діброва, Ольга. "МЕТАФОРИЗАЦІЯ ОБРАЗУ “Я” У ТВОРЧОСТІ БОРИСА ОЛІЙНИКА." Studia Ukrainica Posnaniensia 7, no. 1 (January 30, 2019): 37–43. http://dx.doi.org/10.14746/sup.2019.7.1.04.
Full textAbstract:
Artykuł poświęcony jest analizie metaforyzacji obrazu “Ja” w twórczości Borysa Olijnyka — przedstawiciela ukraińskiej literatury pięknej. Autorka bada metafory w tekście artystycznym, odnajdując nie tylko szczegóły kształtowania obrazów poetyckich, ale również właściwości kognitywnego stylu pisarza.
21
Maslov, Kirill. "Laste mäng ja kujutlusvõime." Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education 6, no. 1 (May 1, 2018): 215–19. http://dx.doi.org/10.12697/eha.2018.6.1.09.
Full textAbstract:
Arvustatav raamat "Laste loovus ja kujutlusvõime. Mäng ja selle osa lapse psüühilises arengus" sisaldab kaht Lev Võgotski (1896–1934) artiklit. "Laste loovus ja kujutlusvõime" nägi ilmavalgust 1930. aastal, teine trükk alles 1967. aastal. Aasta varem ehk 1966 ilmus ajakirjas Voprosõ Psihologii Võgotski artikkel "Mäng ja selle osa lapse psüühilises arengus". Kuulsa vene psühholoogi teoreetiline käsitlus ei ole praegusajalgi oma tähtsust kaotanud: see on hea abivahend nii tudengitele, kes alles alustavad psühholoogia ja pedagoogika õppimist, kui ka kasvatajatele, kelle igapäevane töö ja tegevus on seotud laste mängulise aktiivsusega.
22
Eisenschmidt, Eve, Mervi Raudsaar, and Urve Venesaar. "Eessõna." Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education 6, no. 2 (November 1, 2018): 1–11. http://dx.doi.org/10.12697/eha.2018.6.2.01.
Full textAbstract:
Eesti Haridusteaduste Ajakirja erinumbri teema on "Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe arendamine põhikoolist kõrgkoolini". See erinumber on pisut tavapäratu, kuna kasvatusteadlastele lisaks on kaasatud ajakirja väljaandmisse ettevõtlusõppejõud ja majandusteadlased. Autorite hulgast leiab peale haridusvaldkonna eest põhiliselt vastutavate Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli õppejõudude ka õppejõude Tallinna Tehnikaülikoolist, Estonian Business Schoolist ja Eesti Ettevõtluskõrgkoolist Mainor. Eesmärk on neil aga ühine: käsitleda ettevõtte loomise või selle arendamise protsessi kompleksselt, juhtides tähelepanu vajadusele kujundada ettevõtlusõppe kaudu õppijate arusaama ettevõtjast ja ettevõtlikkusest (huvi, hoiakud, innovaatilisus), ettevõttest ja selle majandustegevuse eri külgedest, samuti ühiskonnast.
23
Mikser, Rain. ""Haridusleksikon"." Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education 2, no. 2 (November 1, 2014): 242–44. http://dx.doi.org/10.12697/eha.2014.2.2.10.
Full textAbstract:
Haridusleksikon koondab tähestikulises järjekorras esitatuna 43 artiklit hariduse ja kasvatuse peamistest märksõnadest. Artiklite autorid on 29 hariduse ja kasvatuse valdkonna spetsialisti Tallinna Ülikoolist, Tartu Ülikoolist, Tallinna Tehnikaülikoolist ja ka muudest institutsioonidest. Leksikonis on esitatud märksõnade inglis-, saksa-, prantsus-, soome- ja venekeelsed vasted, levinumad definitsioonid, valdkonna arenguloo põhijooned, aktuaalsed probleemid, olulisimad rahvusvahelised organisatsioonid ja erialased ajakirjad ning võimaluse korral lühiülevaade valdkonna uurimistraditsioonist Eestis. Leksikon on mõeldud kogu Eesti haridusüldsusele, eriti aga selle valdkonna üliõpilastele, õpetajatele, õppejõududele ja haridusametnikele. Sellises formaadis leksikon on Eestis hariduse ja kasvatuse valdkonnas esmakordne, see on avatud edasiarendamiseks ning loodetavasti antakse edaspidi välja ka selle täiendatud trükke.
24
Uibu, Krista, Marika Padrik, and Silvi Tenjes. "Klassiõpetajate keele- ja suhtluseeskuju hindamine emakeeletunnis struktureeritud vaatluse teel." Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education 4, no. 1 (April 23, 2016): 226–57. http://dx.doi.org/10.12697/eha.2016.4.1.08.
Full textAbstract:
Õpetaja keele- ja suhtluseeskuju mõjutab oluliselt õppeprotsessi kvaliteeti. See realiseerub harjumuspärase tunnisuhtlusstiilina, mis hõlmab nii mitteverbaalse kui ka verbaalse suhtluse komponente: õpetaja ja õpilaste tegevuste kommenteerimist, õpilaste vastuste kordamist ja laiendamist, küsimuste valikut ning keelekasutuse raskusastme varieerimist. Uurimuse eesmärk on hinnata struktureeritud vaatluse teel klassiõpetajate (N = 46) suhtlusstiile ja nende seoseid õpilaste (N = 611) emakeeleoskustega 3. klassis. Rühma- ja indiviidikesksete analüüside ning multimodaalse videoanalüüsi põhjal ilmneb neli suhtlusprofiili, mis eristuvad verbaalse ja mitteverbaalse suhtluse komponentide kasutuse poolest. Kõige vähem kasutavad õpetajad emakeeletunnis enda ja õpilaste tegevuste kommenteerimist ning kõige rohkem õpilaste vastuste kordamist ja täiendamist. Uurimistulemustest selgub, et õpetajatel, kelle suhtlusstiil sai kõrge hinnangu, on oodatust rohkem emakeeletestis kehvema tulemuse saavutanud õpilasi. Summary
25
O’Neill, Brian. "Ökoloogilised vaatenurgad ja laste internetikasutus: sissevaade mikro- ja makrotasandi analüüsi." Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education 3, no. 2 (November 1, 2015): 10–31. http://dx.doi.org/10.12697/eha.2015.3.2.02.
Full textAbstract:
Igivanad arutelud, milles käsitletakse laste kokkupuudet meediatehnoloogiaga, toovad kommunikatsiooni ja meediauuringute suunal esile erimeelsusi ja vaidlusi põhjustanud pikaajalise traditsiooni. Olgugi et meediatarbimise mõju lastele on uuritud juba ringhäälingu algusaegadest peale, on selle üle endiselt vähe teoretiseeritud ja seda on kirjanduses harva käsitletud, samuti on see meediapoliitika debattides pälvinud vaid vähest mõistmist. Laste ja internetiuuringute puhul on vanad vaidlused süvenenud. Lähtudes ühelt poolt hoiatavatest teadetest riskide, ülemäärase arvutikasutuse ja selle kahjuliku mõju kohta ning teiselt poolt kiidu laulust "digimaailma päriselanikele" ja tehnoloogia võimele muuta maailma, seadis EU Kids Online endale eesmärgiks koguda andmeid, mis aitavad luua terviklikumat pilti veebikeskkonnast, milles noored tegutsevad. Siinses artiklis paigutan selle valdkonna tööd ökoloogilisse raamistikku, lähtudes nii Bronfenbrenneri bioökoloogilisest käsitlusviisist, mis on olnud tähtsal kohal uutes lapsepõlve sotsioloogilistes käsitlustes, kui ka üldisemalt defineeritud meediaökoloogia teoreetilisest raamistikust. Viimast seostatakse peamiselt McLuhani ja hiljem Postmani töödega, kus kirjeldatakse meediakeskkonda kui keerulise vastastikuse mõjutamise süsteemi tehnoloogia ja ühiskonna vahel, kus mitmesugused suhtlusviisid ja vahendatud vastastikune mõjutamine kujundavad oluliselt inimkäitumist ja ühiskondlikku elu. Selline vaatenurk on mõningate põletavate probleemidega tegelemisel väga vajalik, kui kõne all on teadusuuringutel põhinev poliitikakujundamine, mis on seotud interneti haldamise ja reguleerimisega ning noorte kaitsmisega internetikeskkonnas. Full text
26
Kovaliov, Denis. "Protectresses of national spirit in the Grand Duchy of Finland and Naddnipryanshchyna [Kokkuvõte: Rahvusliku vaimu kaitsjad Soome Suurvürtsiriigis ja Dnepri Ukrainas]." Ajalooline Ajakiri. The Estonian Historical Journal, no. 3/4 (June 16, 2020): 403–22. http://dx.doi.org/10.12697/aa.2019.3-4.04.
Full textAbstract:
Ukraina ja Soome võrdlev ajalugu nende ühisel Vene impeeriumi koosseisu kuulumise perioodil on väheuuritud teema. See kehtib eriti nende isikute kohta, keda ajaloolased on ka oma kodumaal vähe uurinud. Käesoleva vaatenurga eesmärk on võrrelda naisõpetajate eluteid ja loomingulist pärandit. Neil nn soome ja ukraina rahvusliku vaimu kandjail oli oluline roll nende rahvaste rahvusliku vaimu ja identiteedi kujunemisel. Autor analüüsis 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse keiserliku võimu mõju Soome Suurhertsogiriigile ja Dnepri Ukrainale kui rahvuspiirkondadele. Ta leidis, et Romanovite riigil oli vallutatud rahvaste suhtes topeltstandard: ühelt poolt valitses lojaalsus ja sallivus soomlaste suhtes, teisalt venestamine ja rõhumine ukrainlaste suhtes, keda ei nähtud venelastest eraldiseisva rahvana. Autor tuvastas Euroopa teoreetikute ja haridusvaldkonna praktikute mõju naisõpetajatele Elisabeth Alanderile, Johanna Sofia Rothmanile, Thekla Johanna Wirginia Hultinile ja Sofia Lindfors-Rusovale. Autor rõhutas nende rolli soome ja ukraina rahvusliku vaimu kujunemisel tsaaririigi kriisi ajal ja iseseisvate riikide tekkimisel revolutsiooniperioodil (1917–21). Ta tõmbas paralleele nende naiste elutegevuse ja loomingulise pärandi vahel. Vaatamata geograafilisele vahemaale ja erinevatele poliitilistele vaadetele oli neil ühine eesmärk: oma kaasmaalaste harimine ja ümberkujundamine kirjaoskajateks kodanikeks.
27
Wilms, Bettina. "Kongresstourismus." PiD - Psychotherapie im Dialog 18, no. 04 (December 2017): 119. http://dx.doi.org/10.1055/s-0043-118272.
Full textAbstract:
Ach, Frau Kollegin, Sie auch hier? Ich habe gar nicht erwartet, Sie zu treffen. Herr X, den ich im Juni in Stockholm auf der Tagung AB sprach, sagte, dass Sie wohl nicht hierher kommen würden, ggf. aber nach Los Angeles fahren würden. Seit wann sind Sie hier? In welchem Hotel sind Sie denn? Vielleicht sieht man sich ja heute Abend auf der Willkommensparty … Gehen Sie jetzt auch in den Vortrag von Herrn Z? Also neulich in Zürich war er ja nicht so eloquent, wie man ihn auch schon mal erlebt hat. Aber er ist ja immer noch ein Magnet: Sehen Sie, wie voll der Saal schon ist? Also, ich möchte vielleicht noch in den Workshop mit Frau Y., daher setze ich mich lieber an den Rand, damit ich schnell weg kann.
28
Padrik, Marika. "Kommunikatsioonipuuete märkamine, hindamine ja ületamine." Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education 5, no. 2 (October 28, 2017): 257–62. http://dx.doi.org/10.12697/eha.2017.5.2.11.
Full textAbstract:
Inimeste kommunikatsioon võib häiruda mitmesugustel põhjustel, tuues kaasa probleeme isiklikes suhetes, infovahetuses, töös ja õppimises. Kõrgkooliõpikus "Kommunikatsioonipuuded lastel ja täiskasvanutel: märkamine, hindamine ja teraapia" käsitletakse olukordi, mis võivad takistada inimese toimetulekut sotsiaalses keskkonnas ja vajavad seetõttu logopeedi sekkumist. Õpikuna on raamat mõeldud eeskätt logopeedia eriala üliõpilastele. Käsiraamatuna pakub see huvi kõigile praktiseerivatele või tulevastele spetsialistidele, sh õpetajatele, kes oma töös puutuvad kokku inimestega, kellel on kommunikatsiooniprobleemid. Õpiku üks tugevaid külgi on teadusuuringute tihe seotus praktikaga – kõik peatükid on valminud Tartu Ülikooli õppejõudude ja praktikute koostöös. Praktikast pärit juhtumikirjeldused aitavad puudeid märgata, põhjalikult kirjeldatakse diagnostika- ja sekkumisviise, arvestades seejuures eesti keele eripära.
29
Venesaar, Urve, Marge Täks, Grete Arro, Elina Malleus, Krista Loogma, Kaja Mädamürk, Eneken Titov, and Martin Toding. "Ettevõtluspädevuse mudel ettevõtlusõppe arendamise alusena." Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education 6, no. 2 (November 1, 2018): 118–55. http://dx.doi.org/10.12697/eha.2018.6.2.06.
Full textAbstract:
Artikli eesmärk on kirjeldada ja empiiriliselt põhjendada ettevõtluspädevuse mudelis sisalduvate alapädevuste valikut, et luua alus ettevõtlusõppe arendamiseks ning toetada õppijate ettevõtluspädevuse arengut ja toimetulekut nii töös (sh ettevõtluses) kui ka igapäevaelus. Ettevõtluspädevuse mudel hõlmab 14 alapädevust, mis on jaotatud enesejuhtimise, väärtust loova mõtlemise, sotsiaalsete olukordade lahendamise ja äriideede elluviimise valdkonnaks. Kõrgkooliõpilaste (N = 1479) hulgas tehtud uuringust ilmneb, et seosed alapädevuste vahel on ootuspärased ja vastavad teoreetilistele eeldustele. See lubab arvata, et alapädevused moodustavad terviku ning on usaldusväärseks aluseks õppija ettevõtluspädevuse arendamisele ja toetamisele. Artikkel soodustab diskussiooni ettevõtluspädevuse ja selle arendamise võimaluste üle, pakkudes ühtlasi välja lähtekoha ettevõtlusõppe arendamiseks Eesti haridussüsteemis.
Summary
30
Kirchgesner, T., M. Stoenoiu, N. Michoux, X. Libouton, F. Houssiau, and B. Vande Berg. "FRI0175 SEMI-DYNAMIC MRI OF THE EXTENSOR DIGITORUM TENDONS IN JACCOUD ARTHROPATHY." Annals of the Rheumatic Diseases 79, Suppl 1 (June 2020): 671.2–672. http://dx.doi.org/10.1136/annrheumdis-2020-eular.586.
Full textAbstract:
Background:Jaccoud arthropathy (JA) is a rare joint deformity mostly associated with systemic lupus erythematosus (SLE) (1). JA may be defined as a reversible deformity of the hands during flexion with ulnar deviation and swan neck deformities of the fingers. The physiopathology and the mechanisms leading to JA still remain to be elucidated.Objectives:To test the hypothesis that Jaccoud arthropathy (JA) in systemic lupus erythematosus (SLE) patients is associated with abnormal extensor digitorum (ED) tendons displacement during flexion of the metacarpophalangeal (MCP) joints.Methods:16 SLE patients with JA (JA+), 12 SLE patients without JA (JA-) and 24 control subjects were included in the study. Transverse spin echo T1-weighted MR sequences of the MCP joints in flexion and in extension were obtained in each hand of SLE patients and in one randomly-selected hand of control subjects. Two radiologists separately measured the amplitude and the direction of the displacement of the ED tendons with respect to the midline at the level of the MCP joints. Statistical analysis included two-way ANOVA with random effects to assess differences in amplitude (p<0.0083), Fisher-Freeman-Halton exact test to assess differences in direction (p<0.0063) and Gwet’s AC1 score to determine interobserver agreement.Results:Amplitude of the displacement of the ED tendons was statistically significantly higher in JA+ patients than in JA- patients and controls in flexion for both readers (p<0.0001) and in extension for one reader (p<0.0048). Ulnar deviation of the ED tendons was statistically significantly more frequent in JA+ patients than in JA- patients and controls in flexion and in extension for both readers (p<0.0001). Interobserver agreement for the assessment of displacement was moderate to very good (0.51≤kappa≤0.93).Conclusion:JA is associated with abnormal displacement of the ED tendons in flexion and extension. Abnormal displacement of the ED tendons is absent in patients without JA.References:[1]Santiago MB. Miscellaneous non-inflammatory musculoskeletal conditions. Jaccoud’s arthropathy. Best Pract Res Clin Rheumatol. 2011;25(5):715-25.Figure 1.Axial spin echo T1-weighted images of a 49-year-old woman with SLE and JA (a) in flexion and (b) extension. In flexion, the extensor digitorum (ED) tendons of the 3rdand 4thfingers are completely displaced on the ulnar aspect of the metacarpal heads (white arrows) with no tendon visible on the dorsal aspect (arrowheads). In extension, the ED tendons of the 3rdand 4thfingers are slightly displaced on the ulnar side of the dorsal aspect of the metacarpal heads (black arrows).Figure 2.Axial spin echo T1-weighted images of the sex- and age-matched control subject of the patient from Figure 1 (a) in flexion and (b) extension. The extensor digitorum tendons of the 3rdand 4thfingers are normally positioned on the dorsal aspect of the metacarpal heads in flexion (white arrows) and extension (black arrows).Disclosure of Interests:Thomas Kirchgesner: None declared, Maria Stoenoiu: None declared, Nicolas Michoux: None declared, Xavier Libouton: None declared, Frederic Houssiau Grant/research support from: UCB, Consultant of: GSK, Bruno Vande Berg: None declared
31
Ernits, Enn. "Vadja loodus- ja viljelusnimedest." Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics 11, no. 1 (June 30, 2020): 163–211. http://dx.doi.org/10.12697/jeful.2020.11.1.08.
Full textAbstract:
Vadja toponüüme koguti süstemaatiliselt XX sajandi teisel poolel. Sellest ajast pärinevad Eesti Keele Instituudi ja Emakeele Seltsi kohanimekogud. Siinkirjutajal õnnestus aastatel 2001–2004 panna kirja kõigest 40 kohanime. Vadja toponüümikat on seni uurinud peamiselt Paul Ariste. Käesoleval sajandil on väheste toponüümide algupära käsitlenud üksnes Leningradi oblasti Kingissepa rajooni asjaarmastajad. Käesolevas kirjutises, mis lähtub peamiselt mainitud kogudest ning käsitleb loodusja viljelusnimesid, on põhitähelepanu pööratud kohanimede päritolule. See võimaldab paigutada nad atribuutide ehk täiendosade järgi tähendusrühmadesse. Uurimuses tehakse kindlaks samuti kohanimede determinandid ehk liigisõnad. Tähelepanuta ei jää ka nende morfoloogilised iseärasused. Vadja keeles leidub nii primaarseid kui ka sekundaarseid kohanimesid, sageli on kirja pandud ka determinandita toponüüme, samuti üksikuid terminnimesid. Loodus- ja viljelusnimed on päritolult üsna sarnased. Nad on arenenud looduskogumeid, loomi, taimi, omadusi, asendit jt aspekte tähistavatest apellatiividest, tulenedes mõnikord ka reaalsete isikute või pühakute nimedest. Toponüümide moodustamise printsiibid sarnanevad teiste läänemeresoome keelte kohanimede moodustamise põhimõtetega. Nimede atribuut esineb peamiselt ainsuse nimetavas ja omastavas, determinant aga tavaliselt ainsuse ja harva mitmuse nimetavas käändes. Üks ja sama toponüüm võib mõnikord tähistada heinamaad, sood, metsa ja põldu. See näitab nende kunagist vahelduvat kasutusala. Kohanimede päritolu uurimisel on selgunud hulk üldnimesid, mida pole registreeritud väljaspool toponüümikat.
Abstract. Enn Ernits: Votic names of natural and cultivation objects. A more systematical recording of Votic toponyms took place in the second half of the 20th century. Since then, the place name collections of the Institute of the Estonian Language and the Mother Tongue Society have been dated. The author managed to record only 40 toponyms between 2001 and 2004. Votic toponymy has so far been studied mainly by Paul Ariste (1964, 1965a, 1965b, 1967, 1968). In this century, only the amateurs of the Kingisepp district of the Leningrad region have dealt with the origin of some toponyms (see Demina 2009). This paper, which is mainly based on the previously mentioned collections and deals with the names of natural and cultivation objects, focuses on their origin. This allows us to classify place names by attributes into groups by their meaning. The study also identifies the generic terms of place names. The morphological features of toponyms are not neglected either. In Votic language, there are both primary and secondary place names, often toponyms without a generic term and sometimes term names. Names of natural and cultivation objects are quite similar in origin. They have evolved from the apellatives denoting nature, animals, plants, features, location and other aspects, sometimes deriving from the names of real persons or saints. The principles of toponym forming are similar to those in other Finnic languages (Ariste (1967: 83). The attribute of names occurs mainly in the nominative and genitive of singular, but the generic term is usually in the singular and rarely the plural. The same toponym can simultaneously refer to meadows, marshes, forests and fields. This indicates their former, alternative use. Examination of the origin of place names revealed a number of common names not recorded outside the toponymy.
32
Wiedemann, Nicolás. "„Ein Auto steuern Sie ja auch nicht mit dem Rückspiegel!“." Controlling & Management Review 58, no. 4 (August 2014): 89–90. http://dx.doi.org/10.1365/s12176-014-0990-8.
Full text
33
Schmit, Sabine. "ZoRA-Mentoringtreffen: „Sie wollen den Praxis-Nachfolger ja nicht heiraten“." der junge zahnarzt 6, no. 2 (June 2015): 54–56. http://dx.doi.org/10.1007/s13279-015-5192-z.
Full text
34
Neudorf, Evelyn, Aino Ugaste, Maire Tuul, and Rain Mikser. "Lasteaiaõpetajate uskumused seoses laste üldoskuste arendamisega riikliku õppekava alusel: lisaseletus lasteaia koolistumise põhjustele." Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education 5, no. 2 (October 28, 2017): 54–79. http://dx.doi.org/10.12697/eha.2017.5.2.03.
Full textAbstract:
Viimase aja rahvusvaheline tendents alushariduses on koolistumine ehk õppe- ja kasvatustegevuse suurem sarnanemine üldhariduskooliga. See avaldub eelkõige õppimise esmatähtsustamises ja laste arengu pidevas hindamises. Paljude uurijate hinnangul põhjustab seda ühiskondlik surve tagada laste koolivalmidus ja alusharidusasutuste konkurents eri huvirühmade ootuste täitmisel. Uurimuse eesmärk on välja selgitada lasteaiaõpetajate uskumused riikliku õppekava üldoskuste väärtuslikkuse ehk olulisuse kohta ning nende enesetõhususe hinnangud asjaomaste tegevuste leidmisele ja üldoskuste hindamisele. Ankeedis hindas 729 Eesti lasteaiaõpetajat koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas (2008) esitatud üldoskuste olulisust ning nende omandamiseks vajalike tegevuste leidmise ja üldoskuste hindamise lihtsust. Uurimistulemustest selgub, et mänguoskusi kui senist alushariduse prioriteeti peetakse olulisimaks, ent tegevuste leidmisel ja hindamisel on lihtsam keskenduda tunnetus- ja õpioskuste kui traditsiooniliselt akadeemiliste oskuste valdkonnale. Laste üldoskuste arendamiseks vajaksid õpetajad koolitusi, mis oleksid seotud pigem tegevuste leidmise ja tulemuse hindamisega, mitte üldoskuste olulisuse teadvustamisega. Summary
35
Leijen, Äli, Rain Mikser, and Edgar Krull. "Eessõna." Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education 8, no. 1 (May 1, 2020): 1–4. http://dx.doi.org/10.12697/eha.2020.8.1.01.
Full textAbstract:
Uus EHA erinumber keskendub õpetaja professionaalsuse ja professionaalse arengu temaatikale. Tänapäeval oodatakse professionaalidelt järjepidevat teadmiste ja oskuste uuendamist. See on muutnud arusaama sellest, kes on professionaal. Minevikus oli paljudes valdkondades võimalik omandada peamised erialaoskused ja -teadmised esmaõppe käigus ning pidev erialane enesetäiendamine ei olnud tingimata vajalik. Tänapäeval ei ole selline teguviis enam võimalik. Eeldatakse, et iga professionaal, ka õpetaja, täiendab end kogu ametiaja jooksul. Erinumbri keskmes on ühelt poolt üks konkreetne teema Eesti õpetajate töös – kaasava hariduse põhimõtete tähenduslik rakendamine Eesti kontekstis – ja teiselt poolt märksa laiemad küsimused seoses õpetaja professionaalsuse ja professionaalse arenguga.
36
Jürgenstein, Lea. "Koodivahetusest Peterburi vanema põlvkonna eestlaste keelekasutuses." Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics 3, no. 2 (June 18, 2012): 31–55. http://dx.doi.org/10.12697/jeful.2012.3.2.02.
Full textAbstract:
Artikkel keskendub Peterburi eestlaste vanema põlvkonna keelekasutusele. Eesmärgiks on kirjeldada koodivahetust, selle funktsioone ja ilmnemist vestluses ükskeelse eestlasega. Koodivahetusel on vestluses metafooriline roll; sageli kasutavad kõnelejad koodivahetust kontekstualiseerimise vahendina ja annavad märku oma hoiakutest. Teisalt võib see olla ka suhtlusstrateegia, mille abil keelejuhid otsivad vestluskaaslaselt abi ununenud sõna leidmisel, püüavad teadlikku koodivahetust ära hoida või täpsustavad öeldut. Et koodivahetus on oluline leksikaalsete laenude vahendaja, vaadeldakse artiklis ühe- ja paarisõnalise koodivahetuse ja laenu vahekorda.
37
Mägi, Eve, Helen Biin, Karmen Trasberg, and Kersti Kruus. "Õpetajakoolituse üliõpilaste hoiakud ja teadlikkus soolise võrdõiguslikkuse küsimuses." Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education 4, no. 1 (April 23, 2016): 159–94. http://dx.doi.org/10.12697/eha.2016.4.1.06.
Full textAbstract:
Soolise võrdõiguslikkuse taotlemisel lähtutakse põhimõttest, et naistel ja meestel on võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus nii hariduse omandamisel kui ka tööelus. Kuna haridusel, sh õpetajakoolitusel, on väärtuste ja hoiakute kujundamisel oluline roll, käsitletakse seda sageli soolise võrdõiguslikkuse edendamise ühe võtmevaldkonnana. Uurimuse eesmärk on kirjeldada Eesti õpetajakoolituse ja kasvatusteaduste valdkonna üliõpilaste hoiakuid ja teadlikkust soolise võrdõiguslikkuse küsimuses, sh osutada nende erinevustele üliõpilaste üldkogumist. Selleks kombineeriti kvantitatiivset ja kvalitatiivset uurimisviisi. Uuringus küsitleti üliõpilasi (N = 2748) soolise võrdõiguslikkusega seotud hoiakute ja kogemuste teemal ning intervjueeriti õpetajakoolituse üliõpilasi (N = 20) fookusrühmades, et mõtestada kõrgkoolide õpetamispraktikat ning seda mõjutavaid väärtusi ja norme soolise võrdõiguslikkuse vaatenurgast. Ilmnes, et üliõpilased suhtuvad soolisesse võrdõiguslikkusse soosivalt ja tajuvad ebavõrdset kohtlemist soo alusel probleemina. See on hea potentsiaal, mille varal arendada tulevaste õpetajate valmisolekut sootundlikuks pedagoogikaks. Selgelt eristusid ka nende üliõpilaste rühmad, kelle hoiakutes väljenduvad teiste rühmadega võrreldes enam soolised stereotüübid (algajad üliõpilased ja mehed). Uurimuse tulemused täiendavad varasemate uurimuste omi, milles käsitletakse sugupoolte aspekti arvestamist hariduses, ning neil on praktiline väärtus õpetajakoolituse õppekavade kujundamisel. Summary
38
Borggrefe, Carmen, Klaus Cachay, Steffen Bahlke, and Rebecca Dölling. "„Das ist ja Mädchenhandball!“ – Zur Problematik geschlechtsbezogener Kommunikation im Spitzensport." Sport und Gesellschaft 15, no. 2-3 (December 19, 2018): 191–223. http://dx.doi.org/10.1515/sug-2018-0010.
Full textAbstract:
Zusammenfassung Der Aufsatz thematisiert die geschlechtsbezogene Kommunikation im Spitzensport. Hierzu wird nach einem knappen Forschungsbericht ein kommunikationstheoretischer Zugang gewählt. Es wird davon ausgegangen, dass es sich bei Kommunikation um keinen einfachen Übertragungsprozess handelt, sondern um ein kontingentes Geschehen, so dass es unsicher ist, dass sich die Kommunikationspartner wechselseitig voll verstehen und dass sie jeweils das tun, was der andere erwartet. Die Regulierung von Kontingenz geschieht innerhalb der Kommunikation vor allem durch die Generalisierung von Verhaltenserwartungen, also durch den Bezug darauf, was in bestimmten Situationen von den Kommunikationspartnern typisch erwartet werden kann und welches Verhalten den Rahmen des „Erlaubten“ sprengen würde. An drei Beispielen aus den Sportarten Hockey, Turnen und Handball untersucht der Beitrag die Bedeutung geschlechtsspezifischer Verhaltenserwartungen in der Trainer-Athlet-Kommunikation und diskutiert deren Funktionen und Folgen im Spitzensport
39
Parder, Mari-Liisa, and Helen Hirsnik. "Väärtuskasvatust toetavad tegevused ja nende enesehinnanguline tulemuslikkus Eesti üldhariduskoolide näitel." Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education 8, no. 2 (November 1, 2020): 245–71. http://dx.doi.org/10.12697/eha.2020.8.2.10.
Full textAbstract:
Siinse uurimuse eesmärk on analüüsida väärtuskasvatust toetavaid tegevusi ja nende tulemuslikkuse hindamist Eesti üldhariduskoolides. Uurime, kuivõrd toovad Eesti üldhariduskoolid refleksiooni kaudu välja väärtusi toetavaid tegevusi ning analüüsivad deklareeritud ja tegevustes rakendatavate väärtuste kooskõla. Vaatluse all on tegevused, mida koolid seostavad väärtuskasvatuse toetamisega, ning see, kas ja milliste meetoditega analüüsivad koolid väärtuskasvatust toetavate tegevuste tulemuslikkust. Analüüsi aluseks on üldhariduskoolide koostatud eneseanalüüsid, mis on esitatud Tartu Ülikooli eetikakeskuse tunnustusprogrammi ja mis sisaldavad väärtusarenduse analüüsi neljas valdkonnas. Valimisse kuulub 39 eneseanalüüsi aastatest 2010; 2016 ja 2019, mida analüüsiti kvalitatiivse sisuanalüüsi abil. Siinse uurimuse põhjal saab öelda, et Eesti koolides on levinud integreeriv eetiline kasvatus.
Summary
40
Remmik, Marvi, Tiina Tasa, Liana Roos, and Erika Löfström. "Üliõpilaste arusaamad plagiaadist ja plagiaadituvastussüsteemidest." Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education 7, no. 1 (May 1, 2019): 157–80. http://dx.doi.org/10.12697/eha.2019.7.1.07.
Full textAbstract:
Plagiaat on ülikoolides endiselt suur probleem. Tehnoloogia areng on võimaldanud üliõpilastele lihtsa juurdepääsu veebimaterjalidele, see aga mõjutab nende pla gieerimiskäitumist, muutes selle levinumaks kui kunagi varem. Uurimuse eesmärk on välja selgitada üliõpilaste arusaamad plagiaadist ja plagiaadituvastussüsteemide kasutamisest. Selleks analüüsiti 380-lt eri valdkonna ja õppetaseme üliõpilaselt küsimustikuga kogutud andmeid, millest ilmneb, et üle poole vastajatest ei pea plagiaati levinud probleemiks ega tea täpselt, milles plagiaat seisneb. Sotsiaalteaduste ning humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna üliõpilased on võrreldes loodus- ja täppisteaduste ning meditsiinivaldkonna üliõpilastega plagiaadi olemusest ja plagiaadituvastussüsteemidest teadlikumad. Plagiaadi leviku pidurdamiseks peetakse oluliseks ennetustööd: akadeemiliste tekstide kirjutamise oskuse ja õpioskuste arendamist, plagiaadi olemuse kohta ühtsete arusaamade kujundamist ja plagiaadijuhtumite menetlemiseks institutsioonisiseste eeskirjade kehtestamist. Plagiaadituvastussüsteemide kasutamine on üliõpilaste hinnangul õiglane, aga ka hirmu teki tav. Sellised tulemused osutavad vajadusele suurendada õppejõudude vastutust teema käsitlemisel ainekursuste raames.
Summary
41
Ginter, Jüri, and Hasso Kukemelk. "Lasteaedade juhtimine rahvusvahelises võrdluses." Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education 3, no. 1 (April 30, 2015): 226–30. http://dx.doi.org/10.12697/eha.2015.3.1.10.
Full textAbstract:
Tampere Ülikooli välja antud artiklikogumik on mitmes mõttes unikaalne raamat, mis lasteaiale keskendudes pakub ainest haridusasutuse juhtimise üldiste põhimõtete üle arutlemiseks. See hõlmab 15 kaastööd seitsmest riigist (Soome, Norra, Inglismaa, Taiwan, Aserbaidžaan, Trinidad ja Tobago ning Austraalia), kogu tähelepanu on koolieelsel lasteasutusel ja selle juhtimiseeripäral. Kogumikus käsitletakse lasteasutuste juhtimise uuringuid riikide kaupa ja esitatakse üldistavaid teoreetilisi analüüse, tuginedes ühtsele metodoloogilisele raamistikule. Lugeja saab võrrelda käsitlusviise ja korralduslikke lahendusi eri riikides ning keskenduda nii majanduslikust kui ka poliitilisest süsteemist tingitud erinevustele.
42
Oinas, Mariya. "Personal information as a historical source using the example of the Estonian and other Baltic diasporas in Kazakhstan." Ajalooline Ajakiri. The Estonian Historical Journal 171, no. 1 (November 30, 2020): 29–66. http://dx.doi.org/10.12697/aa.2020.1.02.
Full textAbstract:
Kõige viimase, 2009. aasta rahvaloenduse järgi elab Kasahstanis 16 miljonit elanikku, kellest 40% ei ole kasahhid. Nende hulgas on pea 130 rahvuse ja etnilise grupi esindajad. Mitmerahvuselise Kasahstani tekkimisel on keeruline kahe sajandi pikkune ajalugu. Iga etnilise grupi ajalugu Kasahstanis on unikaalne ja tihti traagiline.
Osa diasporaagruppide kujunemisele Kasahstanis on pööratud väga vähe tähelepanu, nende hulgas on ka sealsed eesti, läti ja leedu vähemused. 2009. aasta rahvaloendus registreeris riigis umbes 7000 nende rahvuste esindajat, mis on vähem kui 0,1% kogu elanikkonnast. See on üks võtmepõhjusi, miks on nende kohta nii vähe teavet. Teiseks põhjuseks on allikate vähesus. Kuna tänaste Balti riikide aladelt tulnud migrantide arv on alati olnud väike võrreldes teiste rahvustega (venelased, ukrainlased, valgevenelased, sakslased, poolakad jne), ei kajastu nende arv üldisemates statistilistes ülevaadetes, arhiivimaterjalides ega käsitlustes. Nii mainiti 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse talurahva ümberasumise ajal eestlasi ja lätlasi “saksa populatsiooni” osana. Stalini küüditamiste käigus varjutasid eestlaste, lätlaste ja leedulaste arve palju suuremad sakslaste, poolakate ja valgevenelaste arvud.
Eesti, läti ja leedu diasporaa ajalugu Kasahstanis on huvitav ka sellepärast, et see on osa nende gruppide päritolumaade ajaloost. Ühest küljest on oluline teada, kuhu ja miks tänaste Balti riikide elanikud lahkusid või ümber asustati. Teisest küljest on isegi väikseimad diasporaagrupid osa Kasahstani elanikkonnast. Neil on oma ajalugu, mis on kui pusletükk, mis kuulub selle riigi 20. sajandi ajaloo tervikpilti.
Käesoleva uurimuse eesmärk on anda üldine ajalooline ülevaade eesti, läti ja leedu diasporaade tekkimisest Kasahstanis 19. sajandi lõpust kuni 20. sajandi lõpuni, et tõmmata uurijate tähelepanu sellele temaatikale. Kitsas allikaline baas määras uurimismeetodi: andmekogu loomine Kasahstanis elanud eestlastest, lätlastest ja leedulastest. Täna koosneb see 1113 biograafiast, millest 577 on eestlaste, 374 lätlaste ja 162 leedulaste elulood.
Teave iga isiku kohta on kogutud viit peamist tüüpi allikatest: monograafiad ja mälestused, publitseeritud ja publitseerimata arhiivimaterjalid, Kasahstani ajakirjandus ja kodu-uurimused, biograafilised käsiraamatud ja intervjuud ning võrguandmebaasid. Isikute kohta kogutud teabe kvantitatiivne ja kvalitatiivne analüüs aitas välja selgitada Kasahstani eesti, läti ja leedu diasporaade tekkimise põhilised staadiumid. Selgub, et vaatamata päritolurahvaste sarnasele ajaloole Vene impeeriumis ja hiljem Nõukogude Liidu koosesisus arenesid rahvuslikud vähemused erinevalt.
Kokkuvõttes võib öelda, et lätlased ja eestlased ilmusid Kasahstani 19. sajandi lõpul talupoegade ümberasumise tulemusena. Esimene Eesti asundus Kasahstanis asutati 1893. aastal Novočerkasski vallas Akmola maakonnas Akmola provintsis ja sai nimeks Petrovskoe. Selle rajasid Liivimaalt Võru maakonnast pärit talupojad. 1905. aastal asutati Akmola maakonnas Shokai asundus, mis sai oma nime samanimeliste allikate järgi. Eestlased moodustasid seal 1906. aastal (või mõnede allikate järgi 1907. aastal) Liflyandskoe asunduse. Lisaks Kesk-Kasahstanile kolisid eestlased ka Ida-Kasahstani. Aastatel 1905–06 rajati Zaysani piirkonda Hiina piiril Markakoli järve ääres mitu asundust. 1908. aastal saabusid sinna eesti ümberasujad ning asutasid samuti mitu asulat. Hiljem moodustati neist Ülem-Elovka ja Alam-Elovka külad.
Lätlased ei moodustanud eraldi asulaid ja elasid vene, saksa ja eesti külades ning linnades. Esimese Vene impeeriumi rahvaloenduse järgi 1897. aastal elas tänase Kasahstani aladel 322 lätlast. 1926. aastaks oli lätlaste arv kasvanud 1101 isikuni. Elanikkond suurenes tänu Stolõpini maareformidele ja Nõukogude rahvuspoliitikale, millega seoses jõudsid lätlased tähtsatele kohtadele parteis ja ettevõtetes. Läti diasporaad eristas lätlaste osa Nõukogude riigi ülesehitamisel ja nende tegevus avalikus sfääris erinevatel tasanditel.
Leedu diasporaa erineb oluliselt läti ja eesti diasporaast. 1897. aasta rahvaloenduse järgi oli Kasahstanis vaid 20 leedulast. Vene impeeriumi ümberasumispoliitika 20. sajandi alguses viis siiski mõningase leedulaste arvu suurenemiseni.
Eesti ja Nõukogude Vene vahel sõlmitud Tartu rahulepingu järgi said Eestist pärit Venemaal elavad isikud taotleda Eesti kodakondsust ja Venemaalt lahkuda. Eestlastel, kes elasid tänase Kasahstani territooriumil, lubati taotleda Eesti kodakondsust Omski kontroll-opteerimiskomisjoni kaudu. Tänaseks olen leidnud 81 Kasahstani eestlaste taotlust. Koos pereliikmetega soovis Eesti kodakondsust saada 251 isikut. Eesti kodakondsuse taotluste ja tegelike optantide täpne arv on hetkel veel teadmata.
1930. aastatel represseeriti Kasahstanis vähemalt 602 eesti, läti ja leedu rahvusest isikut, mis moodustab umbes 16% tollasest balti diasporaast. Lisaks sai Kasahstanist küüditamiste ja sunnitöölaagritesse saadetute sihtkoht Nõukogude Liidus. Eesti, läti ja leedu vangide täpne arv ja osakaal on samuti hetkel veel väljaselgitamisel.
1941. ja 1949. aasta küüditamiste tulemustena suurenes eestlaste ja lätlaste arv vaid veidi, samas kui leedulaste arv kasvas küüditamiste järel järsult. 1959. aasta rahvaloenduse järgi oli Kasahstanis 12 132 leedulast.
Analüüsides isikute andmekogu äratas tähelepanu arreteerimiste laine, mis tabas aastatel 1941–42 Gurjevi piirkonna (tänane Atõrau Lääne-Kasahstanis) leedu rahvusest naisi. Tuvastasin 16 isikut, kes arreteeriti ja kellele mõisteti karistus ühe aasta jooksul, augustist 1941 augustini 1942.
Koos teiste rahvuste esindajatega võtsid Kasahstani eestlased, lätlased ja leedulased Punaarmee koosseisus osa Teise maailmasõja lahingutest. Olen tänaseks leidnud enam kui 100 isikut, kes on saanud oma teenistuse eest autasu, kuid uurimistöö jätkub ka sel alal.
1970. aastate alguses oli Kasahstani eesti, läti ja leedu diasporaa arvuline tippaeg, kokku 20 000 isikut. Poliitilise režiimi pehmenemise tulemusena Nõukogude Liidu viimastel aastatel said mitmed represseeritud õiguse koju tagasi pöörduda, mille tulemusel balti diasporaa vähenes. Nende väljaränne toimus 1990. aastateni. Teine oluline faktor on elanikkonna loomulik vähenemine. 2009. aastaks oli balti diasporaa vähenenud 3,2 korda. Täna on leedu diasporaa balti vähemusrühmadest suurim. Nad on loonud rahvusliku kultuurikeskuse Karaganda piirkonnas, kus on võimalik õppida leedu keelt ja saada teavet leedu kultuuri kohta.
Käesolev artikkel on esimene katse kirjeldada eesti, läti ja leedu diasporaa ajalugu ning see esitab mitmeid küsimusi edasiseks uurimiseks: miks otsustasid eestlased 20–30 aastat pärast ümberasumist Eestisse tagasi minna? Mitmel eestlasel õnnestus saada Eesti kodakondsus ning reaalselt Eestisse tagasi jõuda? Kui paljud eestlased, lätlased ja leedulased sunniti Kasahstani välja rändama 1930. ja 1940. aastatel? Milline oli nende edasine staatus? Kas nad jäid paigale või kolisid 1970. ja 1980. aastatel kodumaale tagasi? Eestlaste, lätlaste ja leedulaste osa uudismaade ülesharimise kampaanias on samuti vähe uuritud.
43
Rodet, Maria Jacqueline, Déborah Duarte-Talim, and Pedro Ignácio Schmitz. "As indústrias líticas antigas de Serranópolis (sítios GO-JA-03 e GO-JA-14)." Revista de Arqueologia 32, no. 1 (June 28, 2019): 175–206. http://dx.doi.org/10.24885/sab.v32i1.633.
Full textAbstract:
Os vestígios líticos do sítio GO-JA-03, Serranópolis, estado de Goiás, apresentam uma produção de grandes lascas alongadas, mais e menos espessas, retiradas com percussão de pedra macia ou percussão orgânica tangencial, com procedimentos técnicos muito específicos nas proximidades do talão, as quais servirão de suporte para instrumentos unifaciais de secção plano-convexa. O método de análise compreendeu o conceito de Cadeia Operatória, que considera os instrumentos desde o seu abandono, passando por todas as fases de produção. Os resultados obtidos demonstram uma indústria bem estruturada com um alto nível de savoir-faire.
44
Ploomipuu, Inga, and Jack Holbrook. "Kõrgkooli tervishoiu õppekavadel õppimiseks vajalike loodusteaduslike teadmiste ja oskuste tase Tartu Tervishoiu Kõrgkooli sisseastujate näitel." Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education 5, no. 1 (April 26, 2017): 171–205. http://dx.doi.org/10.12697/eha.2017.5.1.06.
Full textAbstract:
Tervishoiuvaldkonnas võib üliõpilaste puudulik ettevalmistus viia probleemideni kõrgkoolis (nt üliõpilaste väljalangemine) ning hiljem ka sotsiaalsfääris (nt kvalifitseeritud tööjõu puudus tervishoiusüsteemis). Probleemide ennetamiseks on oluline hinnata, kas ja mil määral esineb puudusi kõrgkooli sisseastujate ettevalmistuses loodusteaduste valdkonnas. Uurimuse eesmärk on välja selgitada kõrgkooli tervishoiu erialadele õppima asunud gümnaasiumilõpetajate loodusteaduslike teadmiste ja oskuste tase loodusteadusliku ning tervisealase kirjaoskuse aspektide kaudu. Valimisse kuulusid Tartu Tervishoiu Kõrgkooli esimese aasta üliõpilased (n = 213), kes täitsid kontekstipõhise interdistsiplinaarse küsimustiku. Uurimistulemustest selgub, et Tartu Tervishoiu Kõrgkooli sisseastunute loodusteaduslikud teadmised ja oskused on ebapiisavad ning see võib osutuda takistuseks edasistes õpingutes. Heal järjel on vaid madalamat järku oskused, nt aineteadmiste reprodutseerimine. Loodusteadusliku kirjaoskuse puhul pole piisavalt heal tasemel üliõpilaste kommunikatiivsed ja praktilised oskused (nagu probleemide lahendamine, otsuste tegemine ja nende loodusteaduslik põhjendamine), mis on paljuski edasiste õpingute eelduseks ja mis seetõttu vajavad rohkem arendamist. Kuigi oskuste taset mõjutavad varasem haridus, gümnaasiumiõpingutest möödunud aeg ja motivatsioon edasi õppida, saaks kõrgkool pakkuda puudujääkide korvamiseks kursusi, mille kaudu toetataks loodusteaduslikku kirjaoskust, sh enesetõhusust ja loodusteaduslike ainete õpimotivatsiooni. Summary
45
Kajanto, Anneli. "Yrittäjyyskoulutuksen mallintaja." Aikuiskasvatus 21, no. 2 (May 15, 2001): 173–75. http://dx.doi.org/10.33336/aik.93359.
Full textAbstract:
Emeritus professori Allan Gibb tunnetaan Durham University Business School’sta ja koulun yhteyteen perustamastaan ja sitä johtamastaan pienyrityskeskuksesta. Myöhemmin professori Gibb toimi Foundation of SME Development -säätiössä. Durhamissa Englannissa toiminut pienyrityskeskus on ollut Euroopan suurin yksittäinen keskus, joka on keskittynyt pienyrittäjyyden tutkimiseen ja kehittämiseen. Gibb on tehnyt pioneerintyötä yrittäjyyskasvatuksen alueella vuodesta 1985 alkaen. Durhamin ”malleja” on testattu lukuisissa maissa ympäri maailman. – Professori Allan Gibbin haastattelu Jyväskylässä 22.3.2001.
46
Mayer, Luisa. "Schutzkleidung ja, aber nicht immer – MRSA." ergopraxis 14, no. 03 (February 2021): 28–31. http://dx.doi.org/10.1055/a-1300-6337.
Full textAbstract:
Dass etwas unvorstellbar Kleines wie ein Bakterium oder ein Virus ganze Hundertschaften an Menschen lahm legen kann, wissen wir nicht erst seit Corona. Allerdings hat das Thema Krankheitserreger seitdem eine neue Dimension bekommen. Mit einer anderen Sorte Keim beschäftigte sich Ergotherapeutin Luisa Mayer: Sie entwickelte Handlungsempfehlungen zum Umgang mit Patienten mit MRSA.
47
Uibu, Krista, and Helin Puksand. "Õpetajakoolituse üliõpilaste teadmiste, arusaamade, emotsioonide ja kogemuste avaldumine erivajadusi käsitlevates esseedes." Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education 5, no. 2 (October 28, 2017): 183–205. http://dx.doi.org/10.12697/eha.2017.5.2.08.
Full textAbstract:
Kaasava hariduse põhimõtte järgi on oluline, et õpetaja märkaks õpetamisel laste hariduslikke erivajadusi ja varieeriks nende järgi õpetamist. See, kuivõrd on õpetaja valmis õpetama erivajadusega õpilast, sõltub muu hulgas tema teadmistest, arusaamadest ja kokkupuutest erivajadusega. Artikli eesmärk on välja selgitada, kuidas õpetajakoolituse üliõpilased kirjeldavad oma teadmisi, arusaamu, emotsioone ja kogemusi seoses erivajadustega. Valimisse kuuluvad kahe ülikooli 218 üliõpilast, kes lugesid erivajadusi käsitlevaid raamatuid ja kirjutasid selle põhjal temaatilise essee. Esseede analüüsimisel kombineeritakse induktiivset sisuanalüüsi ja konfiguratsioonilist sagedusanalüüsi. Rühma keskmiste tulemuste tasandil ilmneb, et üliõpilased kirjeldavad intellekti- ja liikumispuudeid mitmekesiselt, seevastu omi kogemusi käitumishäirete ja düsleksiaga väljendavad nad ühekülgsemalt. Indiviiditasandi analüüsidest nähtub, et liikumispuude mitmekülgsem kirjeldus võib tuleneda üliõpilaste kogemusest selle erivajadusega. Uurimistulemustest selgub ka, et oodatust rohkem on neid üliõpilasi, kes kirjeldavad ühelaadselt autismiga seotud emotsioone. Et kaasava hariduse idee rakenduks kooliharidussüsteemis, on oluline kujundada tulevaste õpetajate arusaamu, pöörates õpetajakoolituses sellele varasemast suuremat tähelepanu. Summary
48
McAlpine, Lynn. "Miks kasutada narratiivi? Lugu narratiivist." Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education 4, no. 1 (April 23, 2016): 6–31. http://dx.doi.org/10.12697/eha.2016.4.1.02.
Full textAbstract:
Narratiiv on üks paljudest kvalitatiivsetest uurimismeetoditest, mille abil saab koguda ja analüüsida andmeid ning esitada uurimistulemusi, kuid sellest hoolimata ei kasutata seda nii sageli kui näiteks juhtumiuuringuid. Artikkel annab võimaluse heita pilk narratiivi kasutamisele selle teadlase vaatenurgast, kes on viimase kümnendi jooksul uurinud selle meetodi abil järjepidevalt noorte teadlaste – doktorantide ning kraadi omandanud ja karjääri alustavate inimeste – kogemusi. See on aidanud mõista nii narratiivi pakutavaid võimalusi kui ka sellega kaasnevaid piiranguid. Artiklis tutvustatakse esmalt narratiiviuuringuid laiemalt ning seejärel selgitatakse autori kümneaastase narratiiviuuringuga seotud mõttekäike, protsesse ja toiminguid, sealhulgas narratiiviga kaasnevat loomingulist potentsiaali. Eesmärk on tekitada teistes teadlastes soov kaaluda narratiivi kasutamise võimalusi, kui see sobitub nende epistemoloogilise käsitlusviisiga. Full text
49
Kivestu, Tuulike, Äli Leijen, and Kadri Steinbach. "Muusikaüliõpilaste refleksiooni toetamine pilliõppes." Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education 2, no. 2 (November 1, 2014): 148–75. http://dx.doi.org/10.12697/eha.2014.2.2.06.
Full textAbstract:
Tänapäevase muusikahariduse valdkonnas rõhutatakse aktiivõppe, sh refleksiooni olulisust. Sellest hoolimata puudub erimetoodika, mis toetaks õppijate refleksiooni pilliõppes. Selle uurimuse tarbeks korraldati ühe Eesti kõrgkooli muusikaõppe üliõpilaste (N = 11) hulgas ekspertide valideeritud refleksiooni toetamise mudeli prooviuuring. Mudel koosnes neljast tsüklist ja baseerus refleksiooni põhiprotsesside (kirjeldamise, hindamise, suhestumise ja refleksiooniprotsessi reflekteerimise) toetamisel. Uurimuse eesmärk oli selgitada välja, millised on muusikaõppe üliõpilaste kogemused refleksioonimudeli rakendamisel ja kuivõrd kasulikuks nad hindavad rakendatud refleksiooniülesandeid pillimänguoskuste arendamise seisukohalt. Üliõpilaste kogemuste ja hinnangute kohta koguti andmeid fookusrühma intervjuudega. Rakendatud refleksiooni toetamise mudeli puhul väärtustasid üliõpilased kõrvaltvaataja positsiooni võimaldamist, üksikasjade märkamist ja mitmekülgse tagasiside saamist kaasüliõpilastelt. Uurimistulemuste põhjal arendati mudelit edasi, et see toetaks tõhusamalt üliõpilaste refleksiooni pilliõppes ning aitaks kaasa individuaalse erialase arengu kavandamisele. Summary
50
Bao, Zhenhao, Gordon Huang, Jinliang Liu, and Hengchun Ye. "The Variability of Arctic Sea Ice Extent from Spring to Summer and Its Linkage to the Decline of SIE in September." Advances in Meteorology 2015 (2015): 1–21. http://dx.doi.org/10.1155/2015/352380.
Full textAbstract:
The satellite record analysis for monthly differences of Arctic sea ice extent (SIE) shows that the most significant accelerated monthly sea ice reduction occurred between June and July although, on average, the largest sea ice reduction occurred between July and August. The monthly difference of June minus July (JJ) SIE has the strongest correlation with September SIE, with a correlation coefficient of −0.786 (original time series) and −0.625 (detrended time series) at confidence level of 99%. Furthermore, it is found that the correlation coefficient between JJ SIE and July minus August (JA) SIE is so low (0.068) that they can be thought to be independent from each other, considering that the JA SIE is also significantly negatively correlated to September SIE. A simple regression forecasting model for September SIE was established using monthly SIE differences for the JJ and JA. This study also shows that the JJ SIE is significantly correlated not only with sea level pressure (SLP) in polar regions and midlatitudes over eastern Atlantic in July, a pattern which resembles the negative phase of North Atlantic Oscillation (NAO), but also with sea surface temperature (SST) in midlatitudes over central North Pacific in the preceding spring.